Üldist infot mõisate kohta

Vanabalti häärber

Vanabalti häärber Eestis

Tihtipeale mõeldakse mõiste “mõis” all mõisniku eluaset ehk häärberit, kuid ajaloolises kontekstis on mõis terve majandusüksus, millest häärber moodustab vaid pisikese osa. Esimesed mõisaüksused, sealhulgas nende häärberid, hakkasid tekkima 14. sajandil, kuid nende arengu alguseks loetakse 15. sajandi algust. Pärast 14. sajandi keskpaigas toimunud Jüriöö ülestõusu müüs Taani oma valdused Liivi ordule. Põhjusel, et tol ajal väljendus maks eelkõige viljas, hakkasid läänimehed esimeste hoonetena rajama veskeid ning hiljem nende juurde ka elu- ja majandushooneid, mida võib pidada häärberite eelkäijaks.

17.–18. sajandil olid Eesti mõisates (ja osalt ka asulates/linnades) laialdaselt levinud nn vanabalti tüüpi häärberid. Sellele ühekorruselisele hoonetüübile on iseloomulik hoone keskel asuv köök-mantelkorsten, mille ümber paiknes nurkades neli tuba. Tubade korstnapoolsetes nurkades asusid kahhelahjud, mille suitsulõõrid suundusid laepinna kohal mantelkorstnasse.

Vanimad vanabalti planeeringuga mõisahooned on dateeritud 17. sajandisse (Vana-Pääla Keila kihelkonnas), kuid selline hooneplaneering võis olla ka vanem. Mõisa peahoonena hakkas vanabalti planeeringuga hoone taanduma 18. sajandil, osalt ka 19. sajandil, mil selle vahetasid välja uutele stiilidele vastavad esinduslikumad hoonetüübid. Samas mõisate kõrvalhoonetena (eelkõige mõisaametnike elamutena) säilis nimetatud hoonetüüp 19. sajandi keskpaigani. Kuna vanabalti häärberi kõrgaeg oli barokiajal, siis iseloomustavad neid väliselt sageli barokkstiili tunnused, kui hoonet ei ole hiljem ümber ehitatud.

Selle ajastu mõisad ei olnud alati uhked ja suursugused. Veel 18. sajandi I poolel oli suur osa maal asuvatest mõisatest sõjast ja katkuepideemiatest räsitud ning härrastemajad meenutasid rohkem lagunevat rehemaja kui luksuslikku ja mugavat kodu. Rootslased üritasid mõnedest mõisatest isegi sõjalised tugipunktid teha, ümbritsedes peahooned palissaadide ja vallikraavidega. Alles 18. sajandi II poolel hakati armetuid rookatusega maju välja vahetama suuremate ja mugavamate kivimajade vastu. Suuremates vanabalti häärberites hakkasid suured mantelkorstnad asenduma kahe väiksema korstnaga (nt tänaseks hävinud Saarnakõrve mõisas Harjumaal), erandjuhul oli mõnel ka kolm korstent (1762 valminud Riidaja mõisahoones), mis võimaldas pikemasse hoonesse mahutada rohkem tube. Esialgu krohviti uute härrastemajade seinad klassitsismi vaimus üle ja värviti valgeks, aga hiljem hakkasid mõisaehituses üha rohkem kaasa rääkima ka looduslikud materjalid.

Kasutatud allikad

A very brief History of French Castles over time. – Chic Villas,  https://www.chicvillas.com/travel-guide/guide-history-of-french-castles-over-time.html

A. Särg, 2018. Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal. - Argo kirjastus. ​​https://argokirjastus.ee/wp-content/uploads/2020/06/Baltisaksa-aadel-Eesti-ja-Liivimaal.pdf

Brunswick house. https://www.brunswickhouse.co/architecture.html#:~:text=Early%20Georgian%20architecture%20was%20in,after%20the%20English%20Civil%20War.  

Christie's real estate, 2015. Great Estates of the 18th Century. https://www.christiesrealestate.com/blog/great-estates-of-the-18th-century/

Eesti mõisaportaal. Vanabalti häärber. https://www.mois.ee/stiil/stiil3.shtml

Etons Of Bath. TOP FIVE GEORGIAN INTERIOR DESIGN FEATURES TO ENHANCE. https://www.etonsofbath.com/advice-tips-tricks/top-five-georgian-interior-design-features-to-enhance/#:~:text=The%20high%20ceilings%20and%20large,feature%20of%20classic%20Georgian%20interiors.

G. Ulväng, 2017. Manor-house building and economic growth in Sweden in the eighteenth and nineteenth centuries. - Schlösser und Herrenhäuser der Ostseeregion: Bausteine einer europäischen Kulturlandschaft. https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:1110167/FULLTEXT01.pdf

 J. Maiste, Mõisa arhitektuur valgustusajastu valguses. – Eesti kunsti ajalugu 3. 1770–1840. Tallinn: Tallinna raamatutrükikoda, 2017, lk 15–51.

 Manor Houses, 2014. https://www.castlesandmanorhouses.com/manorhouses.htm 

Kirjelduse koostasid Eesti Kunstakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid 2024