Üldist infot mõisate kohta

Renessanss

Levis Eestis 1530. aastatest 1630-40. aastateni

Renessansi põhimõtted

 Renessansiajal tõusis ausse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuuripärand ja ihaldati antiikkunsti taassündi, mida tähistab ka selle nimetus (il rinascimento it k, la Renaissance pr k – taassünd). Antiikaja hiilgust ülistades ning läbi hariduse ja eneseteadlikkuse taheti saavutada uut ja veel paremat ajastut, kus antiikkultuur eksisteeriks koos uue ajastu humanismiga. Humanism tõstis esile inimese kui indiviidi, kuid ilmaliku mõtteviisi kõrvalt ei kadunud ka religioon. Tekkis ajalooline nägemus iseendast ja minevikust. Teadvustati, et eksisteeris antiikaeg ja et elatakse renessansiajastul – nende kahe vahele jäi aga nn keskaeg.

Renessansi mõttemaailma mõjutasid filosoofid ja humanism, mis levis tänu trükipressi leiutamisele. Religioossete vaadete muutused kulmineerusid 1517. a reformatsiooni käigus ning jõudsid Saksamaalt Marin Lutheri ja tema järgijate mõjutusel ka Eestisse. Kunsti ja arhitektuuri mõjutas ka kuldlõike mõiste (ladina keeles sectio aurea), mis on geomeetriline vahekord, mille abil anda kunstiteosele ideaalne proportsioon.Itaalia mängis renessansiajal keskset ja olulist rolli – üha tähtsama koha said haridus, kirjaoskuse levik ning humanistlikud ideed. Loeti ladinakeelseid tekste, mis kirjeldasid antiikaega, näiteks Vana-Rooma arhitekti ja inseneri Vitruviuse õpetusi tema teosest De architectura. Uute teadmiste omandamine ja oskuste arendamine kuulusid renessansiaja juurde, näiteks Leonardo da Vinci joonistustes väljenduv inimkeha uurimine, aga ka Filippo Brunelleschi poolt lineaarperspektiivi kasutusele võtmine u 1420. a paiku.

Olulised olid ka uuenduste mõtestamiseks kirjutatud trükised, mis soosisid ideede levikut. Üks olulisemaid raamatuid oli Giorgio Vasari “Kõige väljapaistvamate maalikunstnike, skulptorite ja arhitektide elulood”, mille I trükk ilmus 1550 ja II täiendatud väljaanne 1568. Vasarit mõjutasid tema isiklikud tutvused (ja sümpaatiad), praktiseerimine arhitekti ja kunstnikuna ning ajaloo tundmine. Ta tõi eriliselt esile kolm kunstnikku: Leonardo, Raffaeli ja Michelangelo.

 Renessanssarhitektuur ItaaliasRenessanssarhitektuur baseerus ratsionaalsusel ja matemaatikal ning antiikarhitektuuri mõjutustel. Renessanss-stiilis ehitamine oli soodsam kui gooti stiilis, kuna kalleid materjale (kulda, hõbedat jm) ning käsitöömahukaid raiddetaile kasutati vähem. Dekoorielemendid olid antiigimõjulised: kasutusel olid sambad, pilastrid (lamedad sambamotiivid), lünetid (poolkaarekujulised osad), silindervõlvid, frontoonid (akna- ja ukseavade kohal olevad ehisviilud), simsid (seinapinna eraldamiseks kasutatud seinapinnast eenduvad vööd või liistud). Fassaadi kaunistati ka niššidega. Siiski pidi iga detail olema kooskõlas tervikuga ning välditi detailidega liialdamist. Olulisel kohal oli proportsionaalsus, mille saavutamisel kasutati ka eelnevalt mainitud kuldlõiget. Interjöörides kasutati luksuslikke tekstiile ning lisaks tahvelmaalidele ohtralt seinamaale (enamjaolt freskotehnikas). Kaunistati ka mööbliesemeid. Kunsti ja kultuuri prestiiž tõusis.

Olulised renessanssarhitektuuri näited Itaalias on Leon Battista Alberti ning Filippo Brunelleschi loodud hooned nagu Palazzo Rucellai Albertilt või Süütalaste varjupaik ja Pazzi kabel Brunelleschilt. Brunelleschi kavandas ka suursuguse kupli Firenze Santa Maria del Fiore (e Duomo) kirikule 1420–1436. Püha Peetri kirikule Roomas kavandas Michelangelo kupli 1547. aastal. Need on ehedad näited renessansis taodeldud ilu ja harmoonia tasakaalust, mis on teostatud uue aja insenerioskustega. Järgnevatele põlvedele väga mõjukaks sai sümmeetria ning harmoonia näitena arhitekt Andrea Palladio kujundatud Villa Rotonda. Palladio 1570. a arhitektuuritraktaadi I quattro libri dell'architettura (e “Neli raamatut arhitektuurist”) mõju ulatus Itaalia piiridest palju kaugemale, pannes kokkuvõttes aluse palladionismile kui stiilile. Eestis on palladionismi näiteks Kiltsi vasallilinnus.

Renessansi levik mujale Euroopasse

 Rensessanss-stiil jõudis Prantsusmaale ning Saksamaale, Madalmaadesse ja mujalegi, kuid avaldas eri paigus erinevat mõju. Prantsuse valitsejad korraldasid Itaaliasse sõjakäike nii 15. kui 16. sajandil, võttes aga sealt kodumaale kaasa ka kunstilisi mõjutusi. Nii jõudis Itaalia renessanss ka kunsti- ja arhitektuurilembese kuninga François I huviorbiiti. Ta kutsus enda juurde Leonardo da Vinci, kes elas ja töötas seal oma viimastel eluaastatel 1516–1519. Prantsusmaal ehitati rohkelt renessanss-stiilis losse, millest üks tuntumaid on kuningale ehitatud Chambord’i jahiloss. Prantsusmaal tegutses teisigi kuningas François I kutsel sinna saabunud itaallasi, kes aitasid luua Fontainebleau’ lossi kujundust ning moodustasid nn Fontainebleau’ koolkonna.

Saksa Rahva Püha Rooma riik koges kunsti õitseaega 16. sajandi esimesel poolel, mil kunstis eelnevalt esinenud tundelisus ja dramaatilisus ühines Itaalia renessansi ülevusega. Oluline selle aja autor on sakslane Albrecht Dürer, kes oli renessansskunstnikule omaselt eneseteadlik ja maalis endast ühena esimestest mitmeid autoportreid. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand oli kultuuriline õitseaeg ka 1579. aastast uue riigina eksisteerivas Hollandis. Madalmaade piirkonna renessansskunsti eripäraks oli kõrgel tasemel maalikunst, mille temaatikaks oli inimese sisemaailm. 

Põhja-Euroopasse jõudis renessanss-stiil suhteliselt hilja. Renessanssi ei võetud omaks tervikideena, stiil on esindatud pigem dekoorielementides. Arhitektuuris kasutati põhja pool Alpe Itaalia mõjusid osaliselt, kohandades neid piirkondlikele eripäradele vastavaks. Põhjamaade renessanssi on ka seostatud dekorativismi mõistega.

Renessanss Eestis

 Esimene renessanslik hoone Eesti alal oli vaekoda Tallinna raekoja platsil, mis ehitati aastatel 1554–1555 ja hävitati pärast Teist maailmasõda. Renessansipärased olid horisontaalsed fassaadid ja akende sümmeetriline paigutus. Akendevahelistel seinapindadel paiknesid portreebüstidega tondod, mis valmistati tõenäoliselt Lõuna-Saksamaal. Tondod olid maalitud polükroomseks. Alates vaekojast kujunes uus maailmapilt ja esteetika. Uus stiil levis tänavatel ja eluruumides, reformatsiooni mõjul hakkasid toimuma ümberkorraldused kirikuruumis. Suurimad muutused leidsid aset Niguliste kirikus: 1547. aastal sai kirik Lübeckist pärit kroonlühtrid, 1548. aastal uue oreli ja 1556.–1557. aastatel uued koguduse pingid. Pingistiku ühes otsas olid nikerdatud Aadama ja Eeva figuurid, teises otsas Ristija Johannese, Moosese ning Peetruse ja Pauluse figuurid. Tööd teostas Madalmaadest pärit meister.

Oluline näide renessanssarhitektuurist on Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas. Hoone on küll keskaegne, kuid sai 1597. aastal Arent Passeri kavandatud uue fassaadi. Hoone fassaadil tekib tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel, rõhutatud on korruste vahesid, räästajoonel on voluudid. Esimese korruse akende kohal on Poola-Rootsi kuningapaari Sigismundi ja Anna portreebüstid. Fassaadi ülaosas olevad reljeefid kujutavad Kristust ning Õigluse ja Rahu sümboolikat, mis oli väga populaarne hilisrenessansi e manerismiajastu kunstis.

 Püha Vaimu kirikul oli Tallinna vanim hilisrenessanslik tornikiiver, mis hävis täielikult põlengus 2002. aastal. Hilisrenessanslik tornikiiver pärines 1630. aastast ja pärast 1683. aasta põlengut oli see taastatud 1688. aastal.

Põltsamaale rajati 1272. aastal foogtilinnus, millele hiljem lisandusid kõrged müürid ja laagrikastell ning ala ümbritsevad kaitsekraavid. Vahepealsed sõjad ja tühjalt seismine jätsid oma jälje, kuid Hans von Wrangelli omandis toimusid suured muutused. Mõjukale Wrangellide perekonnale kuulus kümmekond paleed eri paigus. 1632. aastal alustas Hans von Wrangell Põltsamaa ordulinnuse renessansslossiks ümberehitamisega, investeerides sellesse ligikaudu 1740 riigitaalrit ning kutsudes meistrid, kes tegid korda ka suurtükitornis oleva kiriku. Sellest ajast pärinevad peakorruse akende kolmnurkfrontoonid. Kiriku altari valmistas Kuramaalt tulnud hinnatud puunikerdaja Tobias Heintze. Põltsamaa lossi uus plaan on inspireeritud Itaalia renessansist. Linnusest lõuna pool asus roosidega lossiaed.

 Eelnevalt mainitud Eesti palladionismi näide Kiltsi vasallilinnus ehitati keskaegse ehitise baasil ümber 17. sajandi alguses, kui major Hermann Johannn von Benckendorffi omandis sai sellest renessanslik kahekorruseline mõisahoone. Selle käigus lisati hoonele kolm kaarportaali. Peaportaal asus mõisa esifassaadil ja kaunistati lõvimaskarooniga ning teised kaks portaali asusid eesruumi külgseintes.

15.–16. sajandi kunstnikest väärivad tähelepanu Michel Sittow ja Bernt Notke. Notke töökojast 1440–1509 pärinev “Surmatants” on tuntud ja väärtustatud tänapäevani, nagu ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar 1483. aastast. Tallinnast pärit kunstnik Sittow sai oma kunstnikuteele tugeva aluse kunstniku pojana. Madalmaades Brügges õppides oli tema juhendaja kuulus Hans Memling. Sittow sai rahvusvahelise tunnustuse osaliseks juba eluajal ja töötas mitmel pool kõrgepalgalise õukonnakunstnikuna. Tema teosed on tänaseni vaadeldavad erinevates suurtes muuseumides üle kogu maailma.

Allikad

H. M. Treier ja S. Abiline, Kunstiajalugu esiajast realismini. Tallinn: Maurus, 2022.

R. Kangropool, Hävinud Vaekoda Raekoja Platsil. Eesti Arhitektuur 1. Üldkoostaja: V. Raam. Tallinn: Valgus, 1993. Allikas: https://aerling.blogspot.com/2011/05/havinud-vaekoda-raekoja-platsil.html

S. Laidre jt, Kunstileksikon. Tallinn: Eesti Klassikakirjastus, 2001.

J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid I. Tallinn: Varrak, 2022.

J. Maiste, Eesti kunsti lugu. Tallinn: Varrak, 2007.

 Teksti koostasid Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid 2024