Üldist infot mõisate kohta

Mõisate liigid

20. sajandi algul, millist seisu käesolev mõisaportaal kajastab, võis eristada peamiselt kaheksat tüüpi mõisaid. Varem on pilt olnud kirjum, sest aja jooksul on mõisad kuulunud ka ordule, piiskopkondadele, kloostritele ja paljudele teistele institutsioonidele.

1. Rüütlimõis(Rittergut).
2. Poolmõis(Landstelle).
3. Kirikumõis(Pastorat).
4. Riigimõis.
5. Kõrvalmõis(Beigut).
6. Rüütelkonnamõis(Ritterschaftgut).
7. Linnamõis.
8. Karjamõis(Hoflage).

Toodud kaheksane jaotus on samas küllaltki suhteline ja eranditerohke — paljud õiguslikult staatuselt rüütlimõisad olid sisuliselt karjamõisa staatuses (härrasrahvas elas mujal), samal ajal kui nii mõnedki karja- ja kõrvalmõisad olid välja ehitatud esinduslike kompleksidena. Mõned karja- ja kõrvalmõisad olid ka välja renditud ning toimisid omaette majandusüksustena. Mõned mõisad, mis õiguslikult olid olemas, olid aga sootuks taludeks laiali jagatud ja sisuliselt eksisteerimise lõpetanud. Lisaks muutsid paljud mõisad aja jooksul oma staatust: karjamõisast rüütlimõisaks, kõrvalmõisast omaette mõisaks ja vastupidi jne.

Käesolevas portaalis on mõisate liigitamisel võetud aluseks Richteri aadressraamatu (1909-1913) andmed. Üldjuhul ei kajastu siin mõisate staatuse muutumine aja jooksul: vaid juhul, kui 19. sajandi jooksul on mõisalt rüütlimõisa staatus kadunud, on seda mainitud.

Nii nimekirjades kui ka mõisate arvukuse mainimisel (nt maakonnas, kihelkonnas või vallas) on käesolevas portaalis karjamõisad jäetud vaatluse alt välja. Peamõisaid on Richteri aadressraamatu andmetel Eesti aladel 1357. Erinevaid mõisamajapidamisi oli veidi rohkem — 1916. aasta põllumajandusloenduse järgi oli neid 1460. Põhjuseks on asjaolu, et osa mõisaid ja nende osi oli välja renditud.