Üldist infot mõisate kohta

Klassitsism

Klassitsism Euroopas

Klassitsism oli valitsev arhitektuuristiil 18.–19. sajandi vahetusel ja 19. sajandi alguskümnenditel. mis ammutas inspiratsiooni peamiselt Vana-Kreeka traditsioonist. Seda iseloomustasid sümmeetria, proportsionaalsus ja lihtsus, mis pakkusid kontrasti eelnenud baroki ja rokokoo stiilidele. Klassitsistliku arhitektuuri eesmärk oli luua korrastatuse ja tasakaalu tunne, mis kajastus nii hoonete välisilmes kui ka sisekujunduses​. Rõhutati rangust ja sümmeetriat ning kasutati klassikalisi ordereid ja elemente nagu pilastrid, sammasportikused, frontoonid ja kaarjad aknad. Klassitsism peegeldab ratsionalistlikku filosoofiat, rõhutades seost antiikmaailma suursugususe ja täiuslikkusega. See läbis erinevaid etappe, sealhulgas palladionismi ja ampiiri, avaldades märkimisväärset mõju Euroopa ja Ameerika arhitektuurile.

Hoonete sisekujundusest rääkides võib välja tuua mitmeid põhipositsioone ja stilistilisi võtteid. Sisearhitektuuris, nagu ka klassitsismi puhul teistes kunstisuundades, domineerivad sellised tunnused nagu ratsionaalsus (funktsionaalsus) ja elementide vahelise täieliku harmoonia loomine. Kuigi "kasutuid" dekoorielemente kasutatakse interjööri kujundusel jätkuvalt suhteliselt arvukalt, moodustavad need sidusa osa ruumide kompositsioonilisest tervikust. Mööbel muutub võrreldes baroksete voluutidega sirgeks, mõnevõrra vähenevad elementide mõõtmed, tervikmulje on barokiga võrreldes visuaalselt lihtsustatud. Mööblielemendid omakorda kordavad antiigimõjulisi elemente hoonete väliskujundusest.

Mõned Euroopa kuulsamad klassitsismi näited arhitektuuris on Panteon Pariisis, mis on inspireeritud Rooma Panteonist. Hoone projekteeris Jacques-Germain Soufflot ja selle ehitus algas 1758. aastal. Pantheon sümboliseerib klassitsistlikku ideaali, ühendades suursugususe ja harmoonia. Selle kuppel ja sammastik on selged viited antiikaja arhitektuurile. Briti Muuseum Londonis on veel üks tähelepanuväärne klassitsistliku arhitektuuri näide. Hoone fassaad on kaunistatud joonia sammastega, mis näitab klassitsismi armastust antiiksete elementide vastu. Muuseum avati 1753. aastal ja selle arhitekt Robert Smirke kujundas hoone, mis on klassitsismile omaselt sümmeetriline, elegantne ja antiikse kreeka ja rooma kultuuri austav.

Klassitsism Eestis

Eesti klassitsistlikud mõisad on oma iseloomuliku välimuse saanud mitmest allikast. Nende algusaegadel on näha Põhja-Euroopa baroki mõju, mis hiljem segunes rokokoolike joontega. Samas on Eesti mõisatel tugev seos ka vene arhitektuuritraditsiooniga, mis on eriti märgatav klassitsismi hilisemas arengujärgus.

Eesti varasemad mõisad olid laadilt pigem vaoshoitud, ent hakkasid klassitsistlikus stiilis omandama pidulikumat ilmet ja lähenema ka planeeringult paleedele. Pea kohustuslike elementidena lisandusid portikused, mida võidi lisada ka vanematele hoonetele. Kasvas ruumide arv ja loodi uute funktsioonidega ruume nagu raamatukogud, maaligaleriid, talveaiad või külaliste vastuvõtuks või mängudeks mõeldud ruumid.

 Klassitsistliku interjööri omadused: 

·      Laed: heledad, kõrged, sageli mitmetasandilised, stukkdekoori ja ornamentidega.

·      Seinad: dekoreeritud kangastega, heledad, kuid mitte erksavärvilised; võimalikud pilastrid ja sambad, stukk või maalingud.

·      Põrandakate: parkett väärispuidust või marmorist.

·      Valgustus: lühtrid kristallist, kivist või kallist klaasist; kullatud lühtrid küünaldekujuliste kuplitega.

·      Levinud interjöörielemendid: peeglid; kaminad; hubased madalad tugitoolid ja teelauad; heledad käsitsi valmistatud vaibad; antiikmotiividega maalid; raamatud; massiivsed antiikstiilis põrandavaasid; kolmjalgse alusega lillepotid.

Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800–30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid.

1840. aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide elemente ning aniikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas teed historitsismile, kus on omane stiilide üsna vaba segunemine. Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul).

Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait.

Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud) ja Uue-Varbla.

Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure-Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel.

 Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905. a põlengu järgset taastamist), Raadi mõisa väravaehitus.

Kasutatud allikad

Klassitsism, teadmata autor, Mõisaportaal. https://mois.ee/stiil/stiil7.shtml

 Архитектурный словарь: классицизм, teadmata autor, Art of Introvert.

https://artforintrovert.ru/materials/tpost/c98r320871-arhitekturnii-slovar-klassitsizm

 Краткий курс стилевой эволюции мебели: Стиль классицизм. Эпоха классицизма, A.Grasin, Архитектура-С, Moskva, 2007. https://inter-meb.ru/styles/classicism/

 Всеобщая история архитектуры. Том VII. Западная Европа и Латинская Америка. XVII — первая половина XIX вв:Архитектура Эстонии XVII — первой половины XIX, V.Vaga, Moskva, 1969. https://classic.totalarch.com/europe_17_19/estonia

Kirjelduse koostasid Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri tudengid 2024