Üldist infot mõisate kohta

Hoone tüübid

Aednikumaja
Kaalumaja
Kaev
Karjakastell
Kasvuhoone
Kavaleridemaja
Koertemaja
Koorejaam
Kõrts
Kuivati
Küün
Laut
Moonakatemaja
Õlleköök
Peahoone
Pesuköök
Piimaköök-meierei
Põlisküla
Sepikoda
Suvemõis
Teenijatemaja
Töökoda
Töölistemaja
Valitsejamaja
Veetorn
Viinaköök

Moonakatemaja

Moonakamaja, ka moonamaja, oli mõisa moonakate elumaja.

Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene[1]) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.

Kostivere mõisa moonakamaja

Kaiavere mõisa moonakamaja varemed

Valkla mõisa moonakamaja

Ajaloost

19. sajandi keskpaiku kaotati Eestis teorent. Mõisates hakati ehitama moonakamaju, et rohkem kasutada moonakate tööjõudu. Moonakamajad ehitati üksikult või mitmekaupa kas mõisaõue naabrusesse või siis veidi kaugemale mõisapõldude äärde. Nad kaotasid oma tähtsuse, kui mõisamajandus 1920. aastal Eestis lõpule jõudis.

Kirjeldus

Moonakamajas oli tavaliselt 4 või 8 korterit (vähem 2 või 12 korterit), harva oli rajatud väiksem maja ühe pere jaoks. Eluruum koosnes kööktoast, mille ees oli esik (vahel kahe pere peale) ning sahver. Vanemates moonakamajades oli ehitatud keskne roovialune mantelkorstnaga, mis oli kõigi perede ühiseks köögiks. Moonakamaja juurde kuulus ka laut, mis oli jagatud perede vahel. Mõnikord oli maja juurde ehitatud ka ait, saun, kelder ning isegi rehi.[1]