Üldist infot mõisate kohta

Hoone tüübid

Aednikumaja
Kaalumaja
Kaev
Karjakastell
Kasvuhoone
Kavaleridemaja
Koertemaja
Koorejaam
Kõrts
Kuivati
Küün
Laut
Moonakatemaja
Õlleköök
Peahoone
Pesuköök
Piimaköök-meierei
Põlisküla
Sepikoda
Suvemõis
Teenijatemaja
Töökoda
Töölistemaja
Valitsejamaja
Veetorn
Viinaköök

Teenijatemaja

Mõisakompleksi teenijaskond paigutati elama enamasti mõisasüdames peahoone lähistele, kuna nende tööülesanded olid seotud härrasrahva ja peahoonega. Arhitektuurilt olid teenijatemajad väga lihtsad, samuti interjöörid. Siiski esines ka uhkema arhitektuuriga elamuid, mis olid stiililiselt peahoonele sarnased. See kõik varieerus vastavalt mõisa enda suurusele ja jõukusele. Teenijaskonna elamud erinesid nii suuruse, korruselisuse, põhiplaani kui ka materjalikasutuse poolest ning kindlalt mõisateenistuja elamu tüüpi ei kujunenud välja. Mitmel juhul oli teenijatemaja kombineeritud mõne teise hoonega, näiteks teenijatemaja-tõllakuur (Rannu), teenijatemaja-laut (Aakre) ja teenijatemaja-kellatorn (Audru).  Mitmel juhul olid teenijatemajad kasutuses eelnevalt ka sauna või pesuköögina (Seli, Kukulinna). Samuti või teenijatemaja kanda eelnevalt ka kavaleridemaja vms  esindusliku elamu funktsiooni (nt Ravila). Vanimad säilinud teenijatemajad on Kodasoo, Malla, Purdi, Voore ja Uue-Põltsamaa teenijatemajad. Mitmes teenijatemajas on tänaseni säilinud ka algsed mantelkorstnad (Voore, Valtu, Malla, Kolga) ja ruumijaotus (Undla).   

Ligikaudu kolmandik mälestisena kaitse all olevatest teenijatemajadest on väärtuslikud ja hästi säilinud hoonetüübi esindajad, kus on säilinud algne maht, väärtuslik fassaadikujundus ning mitmed algsed detailid.

Tekst: Muinsuskaitseamet 2025