Üldist infot mõisate kohta
Hoone tüübid
Aednikumaja
Ait
Park
Tall
Kelder
Kaalumaja
Kalmistu
Kaev
Karjakastell
Kasvuhoone
Kavaleridemaja
Koertemaja
Koorejaam
Kõrts
Kuivati
Küün
Kuur
Laut
Rehi
Moonakatemaja
Õlleköök
Peahoone
Pesuköök
Piimaköök-meierei
Põlisküla
Sepikoda
Suvemõis
Teenijatemaja
Töökoda
Töölistemaja
Veski
Valitsejamaja
Veetorn
Viinaköök
Rehi
Mõisates ehitati rehehooneid eelkõige teravilja töötlemiseks. Nendes hoonetes kuivatati vilja ja viidi läbi rehepeks. Tüüpiline rehehoone koosnes kahest ruumist: ühes paiknes reheahi, teises hoiti kuivatatud vilja. Mõnel juhul sisaldas rehehoone ka täiendavaid abi- või eluruume.
Tööstuse ja põllumajanduse arenguga asendus käsitsi rehepeks mehhaniseeritud protsessiga. 19. sajandi teisel poolel hakati üha enam rajama masinarehehooneid. Esialgu kasutati rehepeksuks aurujõul töötavaid masinaid, hiljem aga sisepõlemismootoriga seadmeid. Masinarehest kujunes kompleksne hoone, kus toimus nii mehhaniseeritud rehepeks kui ka vilja kuivatamine ja hoiustamine. Mitmel juhul ei ehitatud mõisakompleksi uut masinarehe hoonet vaid endisele rehehoonele lisati juurde masinaruum.
Tekst: Muinsuskaitseamet 2025