Üldist infot mõisate kohta

Rehi

Mõisates ehitati rehehooneid eelkõige teravilja töötlemiseks. Nendes hoonetes kuivatati vilja ja viidi läbi rehepeks. Tüüpiline rehehoone koosnes kahest ruumist: ühes paiknes reheahi, teises hoiti kuivatatud vilja. Mõnel juhul sisaldas rehehoone ka täiendavaid abi- või eluruume.

Tööstuse ja põllumajanduse arenguga asendus käsitsi rehepeks mehhaniseeritud protsessiga. 19. sajandi teisel poolel hakati üha enam rajama masinarehehooneid. Esialgu kasutati rehepeksuks aurujõul töötavaid masinaid, hiljem aga sisepõlemismootoriga seadmeid. Masinarehest kujunes kompleksne hoone, kus toimus nii mehhaniseeritud rehepeks kui ka vilja kuivatamine ja hoiustamine. Mitmel juhul ei ehitatud mõisakompleksi uut masinarehe hoonet vaid endisele rehehoonele lisati juurde masinaruum. 

Tekst: Muinsuskaitseamet 2025