Üldist infot mõisate kohta

Hoone tüübid

Aednikumaja
Ait
Kaalumaja
Kaev
Karjakastell
Kasvuhoone
Kavaleridemaja
Koertemaja
Koorejaam
Kõrts
Kuivati
Küün
Laut
Moonakatemaja
Õlleköök
Peahoone
Pesuköök
Piimaköök-meierei
Põlisküla
Sepikoda
Suvemõis
Teenijatemaja
Töökoda
Töölistemaja
Valitsejamaja
Veetorn
Viinaköök

Ait

Mõisakompleksi südamesse, sageli peahoone vahetusse lähedusse, rajati mõisa aidad ehk laohooned. Aitades hoiustati kogu mõisa kui tootmisüksuse tagavarasid – viina, õlut, vilja, liha ja muid tooraineid. Teraviljaaitade puhul on säilinud ka mitmeid selliseid hooneid, millele on hiljem juurde ehitatud kuivati osa. Ait-kuivateid on vaadatud ka eraldi kuivatite ülevaates. Samuti on mitmed aidad olnud topelt-funktsiooniga hooned, näiteks ait-elamu (Andja, Juuru) ja ait-kelder (Ahja, Keava, Pürksi jt). Peale toidutagavara hoidmise rajati mõisatesse ka väiksemaid nn käsiaitasid, kus hoiti muid esemeid, tööriistu, kangaid (nt Hellenurme ja Kuigatsi). Lisaks eelnevale olid mõisnikud kohustatud 18. sajandi Liivimaa kubermanguvalitsuse korra alusel ehitama ka magasiaitu, mis olid mõeldud kogukonna vilja hoidmiseks. Kogutud magasivilja jagati talupoegadele keerulistel ikalduse- ja näljaaegadel väikese protsendiga laenuks. Vilja kasutati nii toiduks kui ka seemneviljaks. Magasiaidad paiknesid enamasti mõisasüdamest ja majandushoonetest eemal. Lisaks mõisakompleksis olevatele magasiaitadele rajati varude hoidmiseks ka riigi ja talupoegade endi magasiaitu.

Ait oli oma arhitektuurilt ja detailidelt tagasihoidlik kõrvalhoone (nt Kassari, Kiikla, Kodasoo, Kostivere, Kukruse, Loona, Olustvere, Purdi, Riidaja jt). Selle puhul oli oluline ühtlase temperatuuri säilitamine ja hea ventilatsioon, mistõttu olid aidad sageli paksude, enamasti kiviseinte ning väikeste õhutusavadega. Harva ehitati aidahooneid ka puidust (nt Sagadi, Ullaste) või puidu ja teiste materjalide kombineerimisel. Selliseid ehitisi on tänaseks mälestiste nimekirjas vähe.

Uhkema arhitektuuriga aitasid ilmestas esifassaadil paiknenud kaaristik ning selle all olev ulualune (nt Abja, Anija, Elistvere, Imastu, Jäneda, Kiltsi, Mäetaguse, Lahmuse, Rägavere, Taali, Vao, Virtsu jt). Aitade juures kasutati ka vahvärk-konstruktsioone; esinduslikumad näited on Sooru, Riidaja ja Hellenurme aitades. Säilinud on ka aidahooneid, mille esifassaadi ilmestab sammastik (nt Audru, Lihula, Ontika) või klassitsistlik frontoon (nt Mäetaguse, Vaimastvere, Vatla, Karksi). Vanimad aidad pärinevad 18. sajandist (nt Abja, Seidla, Kose, Kavastu jt).

Tekst: Muinsuskaitseamet 2025