Üldist infot mõisate kohta

Hoone tüübid

Aednikumaja
Kaalumaja
Kaev
Karjakastell
Kasvuhoone
Kavaleridemaja
Koertemaja
Koorejaam
Kõrts
Kuivati
Küün
Laut
Moonakatemaja
Õlleköök
Peahoone
Pesuköök
Piimaköök-meierei
Põlisküla
Sepikoda
Suvemõis
Teenijatemaja
Töökoda
Töölistemaja
Valitsejamaja
Veetorn
Viinaköök

Valitsejamaja

Mõisakompleksi südamesse, sageli peahoone vahetusse lähedusse, rajati mõisavalitseja eluhoone ehk valitsejamaja. Mõisavalitseja oli isik, kes juhtis mõisa igapäevast tööd, korraldas tööjõudu ja tootmist ning oli vahendajaks mõisatööliste ja mõisaomaniku vahel. Oma ametist tulenevalt elas mõisavalitseja enamasti oluliselt paremates tingimustes kui talupojad.

Mitmel juhul paigutati mõisavalitseja elama endisesse peahoonesse, mis peale uue peahoone valmimist tühjaks jäi (nt Alatskivi, Kodasoo, Käru, Lohu). Esines ka valitsejamaju, millel oli topelt funktsioon (nt Viimsi mõisa valitsejamaja-piimaköök) või mis olid ümber kohandatud teistest hoonetest, näiteks endisest tallist (nt Rägavere mõis).

Valitsejamaja oli arhitektuurilt ja detailidelt tagasihoidlikum kui peahoone, siiski esindusliku arhitektuuriga võrreldes teiste mõisateenistujate elamutega. Samas leidub ka silmapaistva ja efektse arhitektuuriga valitsejamaju (nt Karula, Audru, Kaelase, Kiltsi, Vihula, Holstre jt). Mitmel pool on säilinud ka algupäraseid interjööridetaile, nagu mantelkorsten (nt Juuru, Jäärja, Loodi, Padise, Rägavere, Vasta, Viimsi). Mõnes valitsejamajas on säilinud ka anfilaadne ruumiplaneering, mis oli tavapärane ka mõisa peahoone puhul (nt Vasta, Loodi).

Valitsejamajade suurus ja arhitektuur varieerusid vastavalt mõisa suurusele. Enamasti olid need kivihooned, harvem tellistest või puidust. Vanimad säilinud valitsejamajad pärinevad 17. sajandist (nt Lohu mõis), 18. sajandil on ehitatud Audru, Koigi, Kuremaa, Kuusiku, Saare, Uuemõisa ja Virtsu valitsejamajad.

Valitsejamajad on üldiselt hästi säilinud. Ligikaudu pooled mälestisena kaitse all olevatest valitsejamajadest on väärtuslikud ja hästi säilinud hoonetüübi esindajad, kus on säilinud algne maht, väärtuslik fassaadikujundus ning interjööridetailid.

Tekst: Muinsuskaitseamet 2025