Üldist infot mõisate kohta

Hoone tüübid

Aednikumaja
Kaalumaja
Kaev
Karjakastell
Kasvuhoone
Kavaleridemaja
Koertemaja
Koorejaam
Kõrts
Kuivati
Küün
Laut
Moonakatemaja
Õlleköök
Peahoone
Pesuköök
Piimaköök-meierei
Põlisküla
Sepikoda
Suvemõis
Teenijatemaja
Töökoda
Töölistemaja
Valitsejamaja
Veetorn
Viinaköök

Viinaköök

Viinatootmisest sai alates 18. sajandi teisest poolest arvestatav tööstusharu. Võib öelda, et 19. sajandi teisel poolel oli igal kolmandal Eestimaa kubermangus asuval peamõisal oma viinavabrik. Viinavabrik kui hoonetüüp pärineb enamasti 19. sajandist, mõnede eranditega 18. sajandist (Kõo mõisa viinaköök on ehitatud 1781.a) ja 20. sajandist (Audru mõisa viinavabrik on ehitatud 1902.a). Viinaköögid olid arhitektuurses mõttes lihtsad ehitised, algselt esines isegi puithooneid. Viinakööke esines rohkem pigem Lõuna-Eestis.

19.sajandi keskpaigas algas käsitöönduslikult destilleerimiselt tööstuslikule meetodile üleminek, milleks hangiti uutmoodi sisseseade, hakati üha enam kasutusele võtma aurumasinaid. Aurumasinate kasutuselevõtmine tingis viinaköökide ümberehitamise, sest uus aparatuur vajas suuremaid ja kõrgemaid ruume. Kõrgetes, läbi kahe korruse avatud masinaruumides oli koht lisaks aurukatlale ja keedunõule ka transmissioonivõllil koos lintülekannetega, mis ulatusid masinaruumi kõrge lae alla.

Viinavabriku arhitektuuris hakkavad silma uhked kõrged, läbi kahe korruse ulatuvad masinaruumi aknad ning kõrge korsten, mis asub kas hoone katuseharjal või siis hoone kõrval eraldi soklil. Võimsamaid ja arhitektuurselt efektsemaid viinatootmise ansambleid leiab Lääne-Virumaa mõisatest Moel, Kundas ja Palmses, Mooste mõisas (Põlva maakond) ja Olustvere mõisas (Viljandi maakond).

1863.a kehtestatud Aktsiisiseadusega kaasnevad uued nõuded soosisid vabriku sisseseade moderniseerimist ja üleüldist tootmistehnoloogia parendamist. Selle kõige tulemusel väiksemad vabrikud, misarenguga sammu pidada ei suutnud, olid sunnitud tootmise lõpetama. Viinaköögid hääbusid lõplikult ning asemele rajati viinavabrikud.

Viinavabrikute rajamist just Põhja-Eestisse soodustasid mitmed asjaolud - Põhja-Eesti mullastik soosis kartulikasvatamist ning sihtturu ehk Peterburi lähedus vähendas esialgu ka transpordikulusid, eriti pärast Peterburi raudteeliini avamist 1870.a.

Viinavabrikuhooneid on kogu Eestis sadu, mälestistena on arvel 11 viinakööki, millest 3 asuvad Põhja-Eestis, ülejäänud 8 Lõuna-Eestis. Viinavabrikuid on mälestisena arvel 62, millest ca 2/3 asuvad Põhja-Eestis, neist omakorda suur osa Lääne-Virumaal.

Viinavabrik on olnud Eesti mõisamaastikul väga sagedasti esinev hoonetüüp, mida nüüdseks esineb üha harvemini. Valdavalt on nad halvas või väga halvas seisukorras.

Tekst: Muinsuskaitseamet 2025