Üldist infot mõisate kohta

Kõrvalmõis

Mitu kõrvuti või lähestikku asetsevat mõisat koondusid sageli ühe omaniku kätte, misjärel need moodustasid ühtse mõisamajapidamise. Sel juhul elas härrasrahvas ühes mõisas, mis oli tihti esinduslikumalt välja ehitatud; teistes mõisates (millel olid ka küll rüütlimõisa õigused) oli suurem rõhk asetatud majandushoonetele. Sääraseid mõisaid nimetati kõrvalmõisateks: oma olemuselt meenutasid nad karjamõisaid, kuid rüütlimõisa õigusi omavana andsid nad näiteks selle omanikule Maapäeval täiendava hääle.