Avaleht / Otsing / Vaeküla

Vaeküla

Wayküll

Lühidalt

Vaelküla mõis rajati 1532. aastal rüütlimõisana. Mõisa ühekorruseline puidust peahoone ehitati varaklassitsistlikus stiilis 19. sajandi alguses kui mõis kuulus Jakob Georg von Bergile. Aastatel 1884–1885 lisati Friedrich Ferdinand Modi projekti järgi historitsistlik kahekorruseline tiibhoone. Samast ajast pärinevad tõenäoliselt ka veranda ja palkon. Aastatel 1829–1919 kuulus mõis von Schubertite aadliperekonnale. Võõrandamisjärgselt tegutses mõisas eri õppevormidega koole. Mõisast on säilinud ka hulk historitsistlikke majandushooneid.

Viru-Jaagupi kihelkond, Viru maakond

Kirschpiel St. Jacobi, Kreis Wierland Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Vaeküla, Mõisavahe tee 4

Teised nimed
Jeienam, Weikull, Vaiküla, Waikül, Wakalae

Esmakordselt mainitud
1532

Liik
Rüütlimõis

Ehitusstiil
Varaklassitsism Historitsism

Ajalugu

Ajalooliselt kuulus Vaeküla (saksa k Wayküll) Lemmu muinaskihelkonda ja Viru-Jaagupi kirikukihelkonda. Vaeküla on kirjalikult esmakordselt märgitud Taani hindamisraamatus 1241 nimega Wakalae. [1] 1532. aastal rajas Hynryck (Heinrich) Tuve küla kõrvale mõisa. [2] Kõige pikemalt kuulus Vaeküla von Uexküllide, Zoege von Manteuffelite ja von Schubertite aadlisuguvõsadele.

Peahoone algne ilme pärineb 19. sajandi algusest, see valmis Jakob Georg von Bergi ajal 1800. aasta paiku.1874. aastast pärit Vaeküla mõisa kindlustustoimikutest on teada, et peahoone vanuseks hinnati tookord 70 aastat. Seejuures on põhjalikumaks ümberehitusaastaks märgitud 1845. [3] On tõenäoline, et siis lisati hoone otstesse eenduvad kolmnurkfrontoonidega külgrisaliidid. Kokku oli mõisas 1874. aastal 18 kindlustatud hoonet. Aastatel 1884–1885 lisati arhitekt Friedrich Ferdinand Modi projekti järgi historitsistlik kivist tiibhoone ja kaks verandat. [ibid]

Tänaseni säilinud mõisahooned on ehitatud põhiliselt von Schubertite ajal. Mõisa juurde kuulus hulk hea ehituskvaliteediga majandushooneid: suured tallid tõu- ja ratsahobustele, härjatall 80-90 nuumloomale, laut friisi tõugu lehmadele, kanala, sepikoda, tisleritöökoda, savitööstus, viinaköök jm. Mõis edenes jõudsalt Nikolai von Schuberti ajal. Lisaks paljudele hoonetele ehitati valmis tee mõisast Vaeküla raudteejaama. See hõlbustas ühenduse pidamist nii Rakvere kui ka Peterburiga, kuhu saadeti piima, piiritust ning muid kaupu. Kasu sellest ühendustest said ka naabermõisad Rägavere ja Mõdriku. [4]

Kõige silmapaistvam kõrvalhoone on 1886. aastal valminud maakivist viinavabrik, mis asub pargi taga. Selle kaarakende ja -uste piirded on valmistatud tellistest ja paekivist ning tegemist on kogu kompleksi suurima ja kõige paremini säilinud hoonega. [5] Maa- ja paekivi segatehnikas loodud viinavabrik ehitati 1885–1886. a (arh F. Modi).

Palju tegeleti mõisaümbruse haljastamisega, kohale olid kutsutud oma ala parimad asjatundjad. Rajati tiigid ning ehitati mitmeid kauneid sildu. Suurt tähelepanu pööras Nikolai von Schubert härrastemaja sisustamisele ning kalli mööbli muretsemisele. Enim väärib äramärkimist massiivne tammepuidust laud, mille mõisahärra oli Lutheri mööblivabrikust tellinud. See laud olevat veel 1980. aastatel alles olnud ning asunud Eesti valitsuse ühe ministeeriumi ruumides. Et mahutada mõisa rikkalikku raamatukogu, tellis N. von Schubert tohutu suure tammepuidust raamatukapi, mis veel algkoolipäevilgi mõisas seisis. Esimese maailmasõja ajal, mil mõis rüüstati, õnnestus mööblit siiski säilitada. Osa sellest paigutati hoiule Lutheri mööblivabrikusse Tallinnas, kus mõned esemed ka müüki pandi. Osa mööblist saadeti hiljem Saksamaale.[ibid].

Pärast 1919. aastal toimunud mõisate võõrandamist hakkas mõisas tegutsema erinevaid õppeasutusi. 23. mail 1921. aastal tegutses Vaeküla mõisas 3.–5. klassidega kool, samal aastal sai kool ka elektrivalguse. Kooliruumidest saame esialgse pildi koolinõunik Hans Linsi 19. ja 20. jaan 1922. a revisjoniprotokollist. „Kooli ruumid on kitsad: on olemas 3 klassituba, mis rahuldavad, 4 õpetajate tuba ja 1 kantselei ruum. Peale nende on veel 1 väike jahe tuba, mis tütarlaste magamis-toaks tarvitatakse, aga selleks oma väiksuse ja umbse õhu pärast ei kõlba, ennem küll riiete hoiu ruumiks, mis nüüd suuremas klassis asub. Ka on olemas köök ühe väikese kõrvalruumiga, kust aga väljapääsemine õue puudub. Peab köögist ja kõigist õpetajate tubadest läbi suurema klassi ja kinnise veranda ainukese ukse kaudu välja käima, mis oppetööd takistab. Sarnane halb seisukord olla seeläbi tekkinud, et koolile kavatsetavatest ruumidest olla osa sügisel metskonna ülemale antud. Poisslapsed magavad klassi-toas põrandal.‟ [6] 

Õppeaasta jooksul ruumide olukord paranes. H. Linsi 10. mai 1922. a protokollist loeme: „Koolile on viimasel ajal 6 tuba juurde saadud, mistõttu koolipidamine ruumide suhtes rahuldavaks on muutunud.‟ Nüüd oli koolil 4 magamistuba 25 õpilase jaoks. Kooli maa ala suurus on umbes 400 ruutsülda. Kool asub ühes majas mõisavalitseja ja töötajate eluruumidega. Osa mõisa tõllakuurist on koolil tarvitada puukuuriks ja osa tallist õpetajate loomade ruumiks. Mõisa veevärk on rikkis, seepärast tuleb vett võtta tiigist. Klassitubade remont on tehtud 1922. aastal. [ibid].

Vaeküla algkooli õpilased ja õpetajad koolihooneks oleva mõisa peahoone juures. 1920 - 1923. EFA.602.10.111871

1930.–1950. aastatel asus Vaekülas põllutöökool, 1959. aastast internaatkool ning 1977. aastal muudeti kool vaimse puudega lastele mõeldud eriinternaatkooliks. 80-ndatel hoone osaliselt põles ja peamiselt sai kannatada hoone põhjatiib. 1990. aastatel kolis kool uude hoonesse, kuid mõisa hoone jäi endiselt kooli valdusse kuni 2010. aastani. Esimesel korrusel asusid klassiruumid, teisel korrusel ja pööningul olid laste magamistoad. Keldrikorrust kasutati söögisaalina. [7]

Vaeküla karjakasvatajate kooli õpilased mõisa tiibhoone juures. 19.07.1931. EFA.602.10.111865

Vaeküla kool. Foto: Heiki Koov 2010

[1]  M. Männik, Kaks sajandit Vaeküla kooli. Tallinn: Pakett, 2007, lk 8.

[2]  EAA.854.2.2324a, Generalregister ad Band I-V. Actorum Estland. Güterrestitutionskommission da is 1720 ff. II Ortsnamen. Namen der Güter und deren Besitzer.

[3]  EAA.3761.1.119, Kindlustuspoliis nr. 2856. Vaeküla.

[4] N. Viro (2020). Vaeküla mõisakompleksi härjatalli ajalooline ülevaade, hetkeseis ja konserveerimisettepanekud. [Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö, Eesti Kunstiakadeemia]. Digiteek. digiteek.artun.ee

[5]  M. Männik, Kaks sajandit Vaeküla kooli. Tallinn: Pakett, 2007, lk 8–11.

[6]  Samas, lk 37-38.

[7] V. Praust, 200 Eesti kaunimat mõisat. Tartu: Greif, 2012.