Põlula
Poll
Lühidalt
Põlula mõisa (saksa k Poll ) on esmamainitud 1489. aastal. Mõis on kuulunud nii von Bassewitzidele, Zoege von Manteuffelitele kui ka von Stackelbergidele. Alates 1863. aastast kuni võõrandamiseni oli mõis von Krausede aadliperekonna valduses. Mõisa peahoone on ehitatud kahes järgus. Tõenäoliselt 18. sajandi keskpaigas või teisel poolel ehitati mõisa kahekorruseline barokne puithoone, mille eenduvaid tiibu kroonivad madalad kolmnurkfrontoonid. Oma plaanilahenduselt sarnaneb see hoone 17. sajandi baroksete Maardu , Palmse ja Aa mõisahoonetega. 1880tel aastatel lisati hoonele suur historitsistlik tiibehitus, mis on osalt ühe, osalt kahekorruseline. Mõisahoones tegutses kuni 2020. aastani Põlula Põhikool, Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Rägavere valla territooriumile.
Viru-Jaagupi kihelkond, Viru maakond
Kirschpiel St. Jacobi, Kreis Wierland
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
1489
Liik
Rüütlimõis
Ehitusstiil
Barokk
Seotud mõisad
Männikvälja (Viru-Jaagupi, Viru) Maasika (Viru-Nigula, Viru) Põlula-Uuemõisa (Viru-Jaagupi, Viru) Võlumäe (Viru-Jaagupi, Viru)Ajalugu
Põlula küla ja mõisa esmamainiti 1489 [1].
1510. aastal on omanikuks märgitud Hans Mecks. 1564. aastal müüb Hans Mecks Põlula (Polli) Liivi Ordu Rakvere foogtile Gerhard Huyn van Amstenrade eraomandiks. 1581. aastal kuulus mõis Rakvere alla. Johan III läänistas selle feldmarssal Hans Wachtmeisterile ja tema järglastele pärusomandiks. 1647 kinnitab kuninganna Kristiina kirjas, et Põlula mõis kuulub Hans Wachtmeistri pojale Hans Wachtmeistrile. 1684. aastal pärib mõisa Axel Watchmeister.
1685. aastal Põlula mõis redutseeritakse. Põlulast saab tertsiaalmõis, mille rentnikuteks on Axel Wachtmeister ja Johann Campenhausen. 1695. aastast kuulus mõis Rootsi riigile.
1720. läks mõis Berend Johann krahv Mellinile. Kaks aastat hiljem omandab mõisa kindralleitnant krahv Hans Reinhold von Fersen, kes müüb selle kohe Holsteini päritolu Vene salanõunik Henning Friedrich Bassewitzile 12 000 riigitaalri eest. 1729. aasta tehingu järgi kingib Peeter I Põlula ja teised Põltsamaa kihelkonna mõisad Heinrich Claus von Fickile. Katarina I tühistas selle tehingu, kuid Peeter II hiljem taastas. 1730. a kingib Heinrich Claus von Fick Põlula ja Vaiküla kaasavaraks oma tütrele Maria Friedericke von Fickile, kes abiellub Peeter I õukonna tõelise kammerhärra Otto Reinhold Zoege von Manteuffeliga.
1743. aastal restitueeris Keisrinna Jelisaveta privileegi alusel Põlula ja Vaiküla mõisad kammerhärra Otto Reinhold von Zoegele. Pärast tema surma kuulusid mõisad tema lesele Maria Friedericke von Fickile. 1781. aastal pärib Põlula Wilhelm Johann Zoege von Menteuffel, kes müüb mõisa juurde kuuluva Rahkla küla, Konna kõrtsi ja Põlula juurde kuuluvas Miila metsas raieõiguse ja metsas asuva heinamaa Jacb George von Bergile 48 000 rubla eest. 1801. aastal pandib Põlula mõisa oma tütre mehele Gustav Adolf von Stackelbergile kümneks aastaks. Tehingu hind on 79 615 hõberubla pluss 26 650 bankorubla. Paar aastat hiljem palub von Stackelberg pandilepingu muutmist ostulepinguks, mis llõpuks jõustub 1821. aastal. 1851. aastal pärib mõisa Gustav Adolf von Stackelberg poeg Wilhelm vabahärra Stackelberg.
1869. aastal omandab mõisa arhitekt Johann Wilhelm Krause pojapoeg Hermann von Krause, kes kingib 1900. aastal Põlula oma pojale Wilhelmile 260 000 rubla eest. Kuus aastat hiljem müüb Wilhelm von Krause metsamaatüki Tuddometsa Artus Heinrich Kirschtenile 30 000 rubla eest. 1909 ostab Wilhelm Krause Inju-Meriküla mõisast maatüki Nova 3 700 rubla eest ja liidab selle Põlulaga.
1919. aasta maaseaduse alusel jagati mõisa maad asunikele. [2]
Põlula mõisa kolis 1947. aastal kool. Peahoonet renoveeriti aastatel1995-2000. Kuni 2020. aastani asus mõisahoones Põlula kool. [3]
[1] Eesti mõisaportaal, mois.ee (vaadatud 18.10.2025)
[2] Kinnistute register. -Rahvusarhiiv, ra.ee (vaadatud 17.10.2025)
[3] Vikipeedia, et.wikipedia.org (vaadatud 22.10.2025)
