Tudu

Ajalugu

Tudu mõis eraldati Ulvi mõisast 1739. ja 1744. aasta vahel, enne seda kuulus Tudu jahimõis Ulvi mõisale. [1]

Tudu mõis asus ajalooliselt Viru maakonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas.

Tudu mõisa esimeseks teadaolevaks omanikuks oli parun von Tiesenhausen. 1783. aastal omandab mõisa kapten Karl Adolph Krusenstiern. 1794. aastal omandavad mõisa Essenid, kapten K. A. Krusenstiern pärandab mõisa oma tütrele Christiane Gertrude von Krusenstiernile ja tema mehele major Carl Philipp von Essenile. 1854. aastal müüb nende tütar Anna Karolina Meta von Assing (sünd Essen) Tudu mõisa Ernst von Siversile. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Nikolai Wilhelm von zur Mühlen. [2]

Mõisa peahoone keskosa oli klassitsistlikus stiilis, võis pärineda XIX.saj I poole keskelt, parempoolne tiib ja tiibhoone tagafassaadis olid ilmselt hilisemad, XIX saj. II poole keskelt ja IV veerandist. [3]

1971. aasta seisuga oli peahoone säilinud osaliselt ja ulatuslikult ümberehitatult. Hoone oli kasutuses lasteaiana. [3]

[1] Eesti ala mõisate register, https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/eestimoisad/view?id=2511 (26.10.2025)

[2] Kinnistute register, https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17031 (vaadatud 26.20.2025)

[3] ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon, Köide III - nr 114.

Peahoone

Seisukord Hävinenud

Algne mõisahoone oli keskmise suurusega madal ühekordne puithoone. Suuremat osa kattis püstlaudvooder, paremat tiiba aga rõhtlaudkate. Hoone keskosas oli kolme aknavahe laiune pealeehitus, paremal tiival oli väike tornilaadne pealeehitus. Mõisal oli lame viilakatus, pealeehituse viilkatus oli põhihoone pikiteljega risti.

Pealeehitusel hoone keskel oli esifassaadis kogu ulatuses verandalaadselt klaasitud pind liidetud 6-ruudulistest akendest, tagafassaadis aga olid 3 väikest 6-ruudulist akent. Pealeehituse kolmnurkviiludes olid segmentaknad.Tornilaadsel väikesel pealeehitusel olid kolmes küljes väikesed 4-ruudulised ja ruudukujulised aknad.

Hoone keskosa võib lugeda vanemaks, ta oli klassitsistlikus stiilis, võis pärineda XIX.saj I poole keskelt, parempoolne tiib ja tiibhoone tagafassaadis olid ilmselt hilisemad, XIX saj. II poole keskelt ja IV veerandist.

1971. aasta seisuga oli peahoone säilinud osaliselt ja ulatuslikult ümberehitatult. Algsest ehitusest oli alles keskosa ja vasaku tiiva taga paiknev pikk tiibhoone. Hoone oli üle krohvitud, katust kattis eterniit ning kõik hoone originaalsed aknad olid ümber ehitatud.

[ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon, Köide III - nr 114.]

Tall

Seisukord Säilinud

Tudu mõisa tall asub endis Tudu mõisa läheduses. Talli hoone on siiani säilinud. Hoone on pikk lõhutud maakividest ehitis, mille kõrge viilaktus on kaetud eterniidiga. Ehitis võib pärineda XIX saj. lõpust. [1]

2009. aasta seisuga tegeles eraisik hoone renoveerimisega remonditöökojaks. [2]

[1] ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon, Köide III - nr 114.

[2] EELIS, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/artikkel/572247461 (vaadatud 26.10.2025)

Tuuleveski

Seisukord Varemetes

Tudu mõisa hollandi-tüüpi tuulik on tänapäeval varemeis. Tuuliku kõrge esimene korrus on 8-tahuline, ülakorrus kumeralt aheneva tüvikoonuse kujuga. Tuuliku keha on laotud pae- ja maakividest ning olnud krohvitud. Tuulik omas algselt nelja korrust ja teenindusrõdu esimese korruse kohal. Hoonel oli kohalike elanike andmeil tuulelipp daatumiga 1777. [1]

[1] ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon, Köide III - nr 114.

Klaasivabrik

Tudu mõisa klaasivabrik asus mõisast põhja pool Suigu külas. Tänapäevaks on ehitis täielikult hävinud. Klaasivabriku asutati 1858. aastal mõisa omanik Felix Nikolai von Siversi ajal [1]. Tudu klaasivabrikus toodeti pudeleid, mida veeti mööda talveteed Kabalasse ja edasi Peterburgi. Klaasivabrik lõpetas 1879. aastal pärast Järvakandi klaasivabriku valmimist tegevuse, kuna taani oskustöölised lahkusid. [2]

[1] Reppo, M. 2024. Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study (vaadatud 14.10.2025)

[2] EELIS, https://eelis.ee/parandobj/-1388196666 (vaadatud 14.10.2025)

Saeveski

Klaasivabriku läheduses asus ka mõisa saeveski. Saeveski on samuti peaaegu täielikult hävinud, säilinud on vaid kivimüüride/-vundamendi jäljed (2009. aasta seisuga). [1]

[1] EELIS, https://eelis.ee/parandobj/563050489 (vaadatud 26.10.2025)

Park

Park oli põhijoontes vabakujuline, omas väga suure nelinurkse põhiplaaniga piklikku esiväljakut, mis oli liigendatud väheste, kuid hästi valitud vabade puudegruppidega, mis jätsid peahoone esifassaadi maanteele avatuks. Hoone taga oli avar aas, hoone juures paiknes väikene ehisaed. Põhiliikideks olid pargis pärn ja tamm, leidus ka kuuski kompaktsetes rühmades, mände, siberi nulga, alpi seedermände ning vahtraid. [1]

[1] ENSV riikliku ehituskomitee kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon, Köide III - nr 114.

Omanike lood

Karl Adolf von Krusenstiern (1727 - 1792)

Aeg:

Tudu mõisa omanik aastast 1783 kuni surmani, misjärel pärivad mõisa tema tütar Christiane Gertrude von Krusenstiern ja tema mees major Carl Philipp von Essen. Krusenstern (harvemini Krusenstiern) on Alam-Saksimaalt Rotenburgist pärit Eestimaa aadlisuguvõsa. [1]

[1] Fondiloend. Perekond Krusenstern, https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2974 (vaadatud 26.10.2025)