Rägavere

Ajalugu

Rägavere mõis (saksa k Raggafer) eraldati naabruses asuvast Mõdriku mõisast 1540. aastal. Mõisa esimene omanik oli Dietrich Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Alates 1860test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Dehn. [1]

1926. aastast kuni 1972. aastani oli Rägavere mõisa peahoones kool, peale kooli likvideerimist omandas selle kohalik kolhoos. [2]

Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1770-80tel aastatel von Kaulbarside ajal. 19. sajandi lõpul pikendati hoonet vasakpoolsest otsast. Hoone on ainulaadne rikkalike baroksete stukkinterjööride poolest, mis on restaureeritud esimest korda koos hoonega 1970tel aastatel. Lahemaa rahvuspargi keskuseks taastatud Palmse mõisa kõrval oli Rägavere teine mõisahoone, mis Eestis peale Teist maailmasõda komplektselt restaureeriti. Sellega sai hakkama tollane Vilde nimeline kolhoos esimehe Erich Erilti eestvõtmisel.

Alates 1999. aastast on mõis eraomanduses ning sellejärgselt teistkordselt restaureeritud, mille käigus lammutati muuhulgas ka mõisahoovi 1960tel aastatel püstitatud kolhoosiaegne korterelamu.

Mõisakeskusest kilomeetri jagu kirdes asub mõisaomanike matusepaik koos väikese kabeliga.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile. [1]

[1] Mois.ee, Valdo Praust - mois.ee (vaadatud 10.10.2025)

[2] Ajalooline mälu - ajalooline.ee (vaadatud 10.13.2025)

Peahoone

Seisukord Säilinud

Algne peahoone hävis põhjasõjas 18 saj. algul. [1]

Kahekorruseline peahoone püstitati mõisa 1770-80tel aastatel von Kaulbarside ajal. Mõis on ehitatud varaklassitsistlikus stiilis, kuid maja juures on veel mõjutusi barokist, näiteks peatrepp ja uksed. Hoone esindusruumid asuvad II korrusel ning paiknevad anfilaadselt. 1899. aastal oli hoones tulekahju, kahjude likvideerimisel ehitati peahoone veidi pikemaks ja sellega lisandus hoonesse paremasse tiiba söögituba. 1926. aastast kuni 1972. aastani oli Rägavere mõisa peahoones kool, peale kooli likvideerimist omandas selle kohalik kolhoos. Rägavere mõis oli 1970-ndatel üks esimesi restaureeritud mõisahooneid Eestis. 1999 aastast on mõis eravalduses. Tänane omanik alustas koheselt restaureerimistöödega. Projekteerimine
ja paralleelselt ka restaureerimistööd toimusid peahoones 2000-2004. Restaureerimis- ja ümberehitustööde siht oli kohandada mõisahoone osaliselt privaatelamuks, jättes samas suure osa ajaloolisest hoonest avalikkusele avatuks. [2]

Kivist peahoonel on kõrge kelpkatus. Horisontaalselt rõhutatud fassaadil domineerib kaarakendega keskrisaliit. Dekooris valitsevad varaklassitsistlikud elemendid - võlvitud soklikorrus rustikaga, laiad pilastrid, akende tilgutiliistuga krohviraamistus. Esindusruumid paiknesid II korrusel. Keskrisaliidi laiune saal on zopfstiilis. Saalis asetsevad tahvliteks liigendatud kunstmarmorist seinapinnad, arvukad peeglid ja rikkalik stukkdekoor jahitrofeede, putostseenide, portreemedaljonidega. Tõenäoliselt on stukkdekoori autoriks J.Schultz. [3]

[1] Lääne-Virumaa Mõisad ja mõisnikud - Alo särg

[2] Ajalooline mälu - https://www.ajalooline.ee/e-vilde-nim-kolhoos/rägavere-mõis (vaadatud 12.10.2025)

[3] Kultuurimälestiste register -https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15804 (Vaadatud 12.10.2025)

Kabel

Seisukord Varemetes

Mõisakeskusest kilomeetri jagu kirdes asub Kaulbarside prostüülikujuline viilkatusega paekivikabel. [1]

[1] - Kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15814(Vaadatud 13.10.2025)

Sepikoda

Seisukord Säilinud

S-kivi viilkatusega, puhasvuuk paekivihoone. Avad on ümarkaarsed ja markeeritud püstkivi sillusega. Ehitatud 19 saj. algul. [1]

[1] Kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15812 (vaadatud 13.10.2025)

Jääkelder

Seisukord Säilinud

Paekivist võlvitud ehitis, pealt mätastatud. Ukseava tellistega uuendatud. Ehitatud 18 saj. 4. veerandil

[1] Kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15811 (vaadatud 13.10.2025)

Valitsejamaja

Seisukord Säilinud

Pikk, kaaristuga paekivihoone, kaetud S-kivi kelpkatusega. Seinapinnad rustikaga, kaaristute kaarte kohal lõvipeana vormistatud lukukivid. Ehit. 18.s. IV v. Algselt on tegu olnud talliga. [1]

[1] Kultuurimäelstiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15807 Vaadatud (13.10.2025)

Piirdemüür

Seisukord Säilinud

Kagu-, lõuna-, edelapoolne piire on kividest piirdemüür, mis on krohvitud ja pealt kaetud punase katusekiviga. Keskmise kõrgusega ca. 1.8m. Läänepoolse piirdeaiaks on kivipostidega puitlippidest aed. Ehitatud 19 saj. [1]

[1] Kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15806 (Vaadatud 13.10.2025)

Seisukord Säilinud

Saun

Viilkatusega krohvitud kivihoone. Ümberehitatud. Ehitatud 18 saj. 4. veerandil. [1]

[1] kultuurimälestiste register- https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15809 (vaadatud 13.10.2025)

Karjakastell

Seisukord Säilinud

Paekivist ehitatud 18saj. 4 veerand. [1], oli varemetes, nüüdseks on uus omanik kastelli restaureerinud.

[1] kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15810 (vaadatud 13.10.2025)

Tuuleveski

Seisukord Varemetes

Hollandi tüüpi tuuliku vare. Ehitatud 19saj. algul. [1]

[1] Kultuurimäelstiste register- https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15813 (vaadatud 13.10.2025)

Park

Seisukord Säilinud

Park on rajatud tõenäoliselt 18.saj. lõpul peale härrastemaja valmimist. Esiväljak on vastavalt varaklassitsismi nõutele rangelt sümmeetriline. Läänest piirab väljakut kaaristuga tall-tõllakuur, idast ait. Hoonete vahele jääb teega piiratud muruväljak. Maja taga asus pikk poolovaalne muruväljak, millest kahel pool sümmeetriline teedevõrk. Kohati on säilinud parki piiranud kiviaed. Pargi põhjanurgas asus kasvuhoone, mille kõrval oli ilmselt tarbeaed. Peale pargi laiendamist 19. saj. ühendati alleega Kaulbarside perekonnakabel. Tänaseks on vana allee küll hävinud kuid ühendus uue kuuseheki istutusega taastatud. Tänaseks on algsed puuderühmad säilinud osaliselt. Põõsarühmad laiali kasvanud ja seejärel likvideeritud. Maanteelt parki suunduv allee on säilinud osaliselt. Parki on istutatud uusi puuderühmi. Teljel on pargipaviljon, mis annab maastikupargile iseloomuliku ilme. Säilinud on ka südamikuplaan 1884. aastast. [1]

[1] Kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15805 (vaadatud 13.10.2025)

Vesiveski

Seisukord Säilinud

Krohvitud 2-korruseline paekivihoone, S-kivi poolkelpkatusega. Alumisel korrusel veskituba jahvatusmehhanismiga. hoonel on kaks lage - kivilagi kahe paari kividega, selle peal kotilagi. Veski jahvatusmehhanism on osaliselt säilinud.

1970-ndail rekonstrueeritud Vinni NST puhkeruumideks. Ehitati saun ja peosaal.

[1] Kultuurimälestiste register - https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15995 (vaadatud 13.10.2025)

Ait

Seisukord Säilinud

Pikk, kaaristuga paekivihoone, kaetud S-kivi kelpkatusega. Seinapindadel rustika, kaaristute kaarte kohal lõvipeana vormistatud lukukivid.

Ehitatud 18. saj. IV. veerandil

Sepikoda

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Väike, ilusate proportsioonidega S-kivi viilkatusega puhasvuuk paekivihoone. Avad pealt ümarkaarsed ja markeeritud püstkivi sillusega.

Omanike lood

Von Brackelid

Aeg:

Rägavere küla on seotud Mõdrikuga, olnud sellest sõltuv. Kuni aastani 1537 valdab Johan Brackel. Alates 1537. a vennad Dietrich (Dirich) ja Wolmar Brackel. 1540. a jagavad vennad Brackelid mõisad nii, et Wolmar saab Mõdriku ja Dierich Rägavere. Rägaverest saab iseseisev mõis.

Von Kaulbarsid

Aeg: 1765 - 1860

Kornet Lorenz Johann von Löschen loovutab Rägavere mõisa major Hermann Johann von Kaulbarsile, saades enesele Korjodi mõisa ja Koki talu, väärtus 5 000 rubla. 1765. a Rägavere suurus 12 adramaad.

Kaulbarsid ehitavad uue peahoone, mis on tänaseni säilinud.