Koonu

Ajalugu

Esimesed kirjalikud märkmed Koonu mõisast ja lähedal asuvast külast viitavad aastale 1547, kaks aastat hiljem kantakse mõis üle uuele omanikule, läbi kohtu otsuse. Hoone mis on piltidel kajastatud pärineb arhiivi järgi aastast 1837.1857. aasta kindlustuse dokumendis oli kirjas, et tegemist on kakskümmend aastat vana hoonega. Kuigi on ka andmeid, et hoone valmis 1830. aastal.1939. aasta lõpuks on intervjuus rääkinud mõisast tööline “Õieti polegi siin enam mõisa, on ainult kaks liidetud asutalu mõisasüdamest.” 1940 aasta ajalehe kuulutuses oli kirjutatud, et mõis on määratud müümiseks. Nõukogude aegsed muud märkimised puuduvad. 

Peahoone

Seisukord Hävinenud

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Peahoone oli pikk ühekordne puithoone, millel oli lakatuba hoone otstel. Lameviilkatus omas laialt üleulatuvaid räästaid, mille all osaliselt oli lihtne laudkarniis, katusekatteks oli laast, osalt eterniit. Seinad olid kaetud laiade rõhtlaudadega, nurkadel olid aga laiad, vertikaalsed kattelauad. Hoone võrdlemisi suured ja põhiosas võrdsete vahedega asetatud aknad olid esifassaadis kaheosalised: all 2 suurt ruutu, ülal 8 ruuduks jaotatud raamistikuga. Aknad hoone tagaküljel olid tavalised, 6- ruudulised, otsafassaadis esines 3-poolega ja 9- ruuduline aken. Kõik aknad olid piiratud profileeritud piirdelaudadega, katteks oli kitsas karniis. Hoone esiküljel paiknes algselt tugevalt eendatud sammasportilus, mille küljed olid akendega täidetud nii, et ehitus meenutas verandat. Partikust kattis lame kolmnurkviil ja viiikatus laialt üleulatuvate räästastega. Viilu kandsid 4 doskaana orderi sammast paisutusega tüvega. Hävinud oli ka hoone vasakpoolsel otsafassaadil asunud suur puitpalkon, mis eendus nii esi- kui tagafassaadis aastaks 1970. Ehitust võis lugeda klassistlikuks ning ilmselt pärines XIX saj. I poole keskelt. Hoone on rekonstrueeritud aastaks 2020

Omanike lood