Kaarma
Kaarmann
Lühidalt
Esmateated mõisast pärinevad 1538. aastast. 18 sajandil kuulus mõis Paykullidele. 1791. aastal müüs Carl Robert von Paykyll mõisa parun Hans Rosenile. 1803. aastal ostis mõisa Gustav von Baggehufwdt, 1814 aastal ostis selle aga Carl von Harpe. 1874. astal sai omanikuks Johann Pahle. Enne võõrandamist aastal 1919 kuulus mõis David Lindbergile. Mõisa peahoone on hävinenud. Säilinud on mõned ümberehitatud kõrvalhooned.
Väike-Maarja kihelkond, Viru maakond
Kirschpiel Klein-St. Marien, Kreis Wierland 468Q+2JP Ebavere, Lääne-Viru County, Estonia
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
1538
Liik
Rüütlimõis
Ehitusstiil
Vanabalti häärber
Samanimelised mõisad
Kaarma (Kaarma, Saare)Ajalugu
Mõisa alasid mainiti esimest korda 1531 aastal ostu-müügi lepingus. Esimest korda mainiti mõisahoonet 1538. aastal, kus mõis on ikkagi Kiltsi mõisa all, ehk kasutusel kõrvalmõisana. Teateid on ka külast, mis asus mõisa lähistel nimega Carmahl. 1671. aastal moodustatakse mõisast uuesti iseseisev mõis päranduse jagamise käigus. Tegemist oli poolkelpkatusega ristküliku kujulise planeeringuga puitmajaga, mille keskmes oli mantelkorsten. Selline hoonetüüp oli levinud 17saj-19saj algus. Mõisa süda jäi võõrandamata peale Vabadussõda, sest omanik oli eesti soost. Kaarma mõis müüdi 1936. aastal edasi. Mõis sai täistabamuse 1944. aasta 30.03 pommitamisel. Säilinud on mõned ümberehitatud kõrvalhooned.
