Rägavere

Raggafer

Lühidalt

Ajaloolise jaotuse järgi jäi Rägavere mõis Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda. Kaasajal asub mõis Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumil.

Rägavere mõis eraldati Mõdriku mõisast 1540. aastal. Mõisa esimene omanik oli Dietrich Von Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Viimane omanik enne võõrandamist 1919. aastal oli Karl Von Dehn. 1926. aastast kuni 1972. aastani oli Rägavere mõisa peahoones kool, peale kooli likvideerimist omandas selle kohalik kolhoos. Rägavere mõis oli 1970. aastatel üks esimesi restaureeritud mõisahooneid Eestis. Tänapäeval eravalduses.

Algne peahoone hävis põhjasõjas. Tänane peahoone pärineb 1770-ndatest. Säilinud on mitmed kõrvalhooned.

Viru-Jaagupi kihelkond, Viru maakond

Kirschpiel St. Jacobi, Kreis Wierland Rägavere, 44205 Lääne-Viru County

Teised nimed

Esmakordselt mainitud
1540

Liik
Rüütlimõis

Ehitusstiil
Varaklassitsism

Seotud mõisad
Aru (Viru-Jaagupi, Viru) Roosna (Viru-Jaagupi, Viru)

Samanimelised mõisad
Rägavere (Ambla, Järva)

Ajalugu

Rägavere mõis (saksa k Raggafer) eraldati naabruses asuvast Mõdriku mõisast 1540. aastal. Mõisa esimene omanik oli Dietrich Brackel. Vahepealsetel sajanditel kuulus mõis nii von Payküllide, von Knorringite, von Kaulbarside kui ka Pilar von Pilchaude suguvõsadele. Alates 1860test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses, mõisa viimane omanik oli Karl von Dehn. [1]

1926. aastast kuni 1972. aastani oli Rägavere mõisa peahoones kool, peale kooli likvideerimist omandas selle kohalik kolhoos. [2]

Kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone püstitati mõisa 1770-80tel aastatel von Kaulbarside ajal. 19. sajandi lõpul pikendati hoonet vasakpoolsest otsast. Hoone on ainulaadne rikkalike baroksete stukkinterjööride poolest, mis on restaureeritud esimest korda koos hoonega 1970tel aastatel. Lahemaa rahvuspargi keskuseks taastatud Palmse mõisa kõrval oli Rägavere teine mõisahoone, mis Eestis peale Teist maailmasõda komplektselt restaureeriti. Sellega sai hakkama tollane Vilde nimeline kolhoos esimehe Erich Erilti eestvõtmisel.

Alates 1999. aastast on mõis eraomanduses ning sellejärgselt teistkordselt restaureeritud, mille käigus lammutati muuhulgas ka mõisahoovi 1960tel aastatel püstitatud kolhoosiaegne korterelamu.

Mõisakeskusest kilomeetri jagu kirdes asub mõisaomanike matusepaik koos väikese kabeliga.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Sõmeru valla territooriumile. [1]

[1] Mois.ee, Valdo Praust - mois.ee (vaadatud 10.10.2025)

[2] Ajalooline mälu - ajalooline.ee (vaadatud 10.13.2025)