Avaleht / Otsing / Vinni

Vinni

Finn

Lühidalt

Mõis vahetas esialgu omanikke mitu korda enne kui 18. sajandi lõpul omastas selle Johann Dietrich Edler von Rennenkampff, kes omakorda andis mõisa üle Dietrichsteini Vinni asutusele kokkuleppel, et pärast von Rennenkampffide surma alustab mõisas tööd aadlipreilide stift. Stift oli asutus, kuhu vaesunud või orvuks jäänud Balti-Saksa aadlipreilid said tulla elama ja õppima. Lisaks sellele töötas see ka vanadekoduna. 1919. aastal päästis õppeasutusena töötamine Vinni mõisa võõrandamisest, mis nii mõnelegi muule mõisale saatuslikuks osutus. Kuni 1939. aastani töötas seal kool. Baltisakslaste lahkumise järgselt olid Vinni mõisas järjestikku eri õppeasutused ja isegi nii saksa kui vene sõjaväehaigla. 1950. aastast olid mõisas sovhoosikorterid ja muud sovhoosiruumid. Pärast sovhooside lagunemist on mõis seisnud tühjana.

Vinni mõisa näol on tegu erilise põhiplaaniga hoonega. Nimelt on see kastelltüüpi mõis, mis on kunagi olnud varaklassitsistlikult kaunistatud uhkete atikate, rustika, pilastrite, kaarfrontoonide ja palju muuga.

Viru-Jaagupi kihelkond, Viru maakond

Kirschpiel St. Jacobi, Kreis Wierland Pargi tn 1, Vinni, 46601 Lääne-Viru maakond

Teised nimed

Esmakordselt mainitud
1531

Liik
Eramõis

Ehitusstiil
Klassitsism

Ajalugu

Vinni mõisas oli üle 150 aasta aadlipreilide kasvatusasutus-pansionaat (1783-1939), mis teeb mõisa ajaloo poolest eriliseks. Vinni mõisa esmamainimine on 1531. aastal. Esimestel sajanditel vahetas mõis mitu korda omanikke ja on kuulunud nii von Taubedele kui ka von Budbergidele. 1766. aastal sai Vinni mõisa omanikuks kindralmajor Johann Dietrich Edler von Rennenkampff (1719-1783), kes ostis mõisa oma naise vennalt Rakvere mõisniku pojalt von Tiesenhausenilt. [1] [2] 1775. aastal andisid Rennenkampffidest abikaasad oma varad Johann Dietrichsteini Vinni asutusele (aadlipreilide pansionaat), tingimusel, et see alustab tegevust pärast mõlema asutaja surma. [3] Asutus alustaski tegevust pärast Johann Dietrich Edler von Rennenkampffi surma 1783. aastal ning seda kutsuti „adeligen Fräuleinstifts Johann zu Finn“. [4] Ajapikku sai algul vaid peavarju pakkunud asutusest ka kool.

Vinni mõisa puhul oli tegu ilmaliku stiftiga. Stiftid põhinesid katoliiklikul kloostritraditsioonil, pakkudes seisuslikult peavarju ja eluviisi vallalistele aadli seisusest naistele. See asutus pidi pakkuma peavarju ja haridust ning sageli, ka Vinni puhul, töötas ka vanadekoduna neile samadele naistele, kes sinna sattusid. Eelkõige tulid sinna naised Balti-Saksa perekondadest, kus rahalised võimalused ei võimaldanud neile teistsugust haridust või orvud, kes otsisid peavarju. [5] Rahalised vahendid saadi Vinnis mõisa sissetulekuist, õppemaksust ja rüütelkonnalt. [2]

Vinni stiftis käis ka tuntud maalikunstnik, Tartus sündinud, Sally von Kügelgen (1860–1928), kelle päevaraamat stiftiaegsest elust on säilinud. [6]

Vinni mõisa päästis 1919. aastal võõrandamisest asjaolu, et ta oli õppeasutus. Pärast I Maailmasõda avati Vinnis saksakeelne kodumajanduskool, Eesti Vabariigi ajal 1922. aastast tegutsevat kooli nimetati Naiskutsekool Vinnis. Viljandi Fräuleinstift liideti 1936. aastal Johann Dietrichstein-Vinni sihtasutusega. [7] 1939. aasta baltisakslaste Umsiedlungi ehk väljarändega lõppes Vinni stifti asutus. 

1940-1941 asus Vinni mõisas Kehtna kodumajanduskool, sest Nõukogude väed olid hõivanud Kehtna koolihoone. Mõnda aega paiknes Vinnis ka Arkna põllutöökool ja algkool. II Maailmasõja ajal paiknes Vinni mõisas Saksa sõjaväehaigla. Parki ehitati barakid. Saksa vägede taandumise ajal 1944-45 tulid mõisa vene sõjaväelased, kes kasutasid seda omakorda enda haiglana. Peale nende lahkumist barakid lammutati. Aastatel 1946-1950 oli hoones Vene õppekeelega kool, kus õppisid Venemaalt saabunud ingerisoomlased. Hoone soklikorrusel oli lastesõim. Pärast kooli lahkumist tehti mõis sovhoositööliste korteriteks. 1950-1959 oli mõisapark täis seal elavate inimeste loomadele mõeldud uberikke ja heina- ning sõnnikuhunnikuid. Vinni Näidissovhoostehnikumi ajal korraldati kursuseid näiteks traktoristidele ja lüpsjatele. [1]

[1] Mõisablogi, moisablogi.ee (vaadatud 03.10.2025)

[2] J. Raitnik, Muutuste ajad, Koduvalla Sõnumid : Vinni valla infoleht, 1 veebruar 2018, dea.digar.ee (vaadatud 24.10.2025) 

[3]   Vinni mõisa üleandmisleping von Rennenkampffidelt Johann Diedrichsteini Vinni asutusele, Kinnistute register, 23.01.1775, ra.ee (vaadatud 03.10.2025)

[4] Personenverzeichnis, Johann Diedrich Edler v. Rennenkampff (o32), rennenkampff.de (vaadatud 24.10.2025)

[5] L. Anepaio, Baltisaksa aadlidaamid ja vaesus, magistritöö, Tartu Ülikool, 2019, dspace.ut.ee (vaadatud 24.10.2025)

[6] K. Jäetma, Sally von Kügelgeni päevaraamat heidab pilgu 19. sajandi balti aadlielule, Virumaa Teataja, 30. september 2025,
https://virumaateataja.postimees.ee/8332179/sally-von-kugelgeni-paevaraamat-heidab-pilgu-19-sajandi-balti-aadlielule (vaadatud 26.10.2025)

[7] L. Anepaio, Baltisaksa aadlidaamide stiftid Eesti alal, bakalaurusetöö, Tartu Ülikool, 2014, dspace.ut.ee (vaadatud 26.10.2025)