Mõdriku
Mödders
Lühidalt
Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb tänapäeval Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile.
Väheldase künka tipus asuv kahekorruseline mõisa peahoone sisaldab endas paljusid ehitusjärke. Hoone vanim osa on ümartorn ja sellega piirnev hooneosa, mis võib olla ehitatud keskaegse vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoone müüride põhjal. Tõenäoliselt 1780tel aastatel, von Kaulbarside ajal, sai hoone ümartorniga piirnev idatiib oma lõpliku mahu ja barokse kujunduse, kuigi seal võib olla ka 17. sajandi ehitusosi. Veidi hiljem ehitati juurde klassitsistlik läänetiib. Läänetiib on on idatiivaga ühenduses ainult teise korruse kaudu.
Georg von Dehnilt 1919. aastal võõrandatud mõisahoones alustas 1927 tegevust kodumajanduskool, mille järglane Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool kasutab mõisahoonet tänini. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Mõisa läheduses kõrge künka tipus paikneb 1812. aasta Vene-Prantsuse sõja sammasmonument.
Viru-Jaagupi kihelkond, Viru maakond
Kirschpiel St. Jacobi, Kreis Wierland Tiigivahe tee 2, Mõdriku, 46609 Lääne-Viru maakond
Teised nimed
Mödriku mõis
Esmakordselt mainitud
1470. aastal
Liik
EramõisAjalugu
Mõisa kuuluvust on esmamainitud aastal 1470 kui mõis kuulus Diedrich Brackelile, kes oli baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Viru maakohtunik. Alates 1537. aastast kuulus mõis Diedrichu poegadele Johannile ja Wolmarile, kuni 1548. aastani kui vennad jagasid suguvõsale kuuluvad mõisad omavahel ära ning Mõdriku mõis jäi Wolmarile. 1557. aastal mõis panditi. [1]
1586. aastal ostis mõisa Johann Von Stackelberg, kes on Wolmar Von Brackeli väimees. Mõis kuulus Stackelbergide suguvõsale kuni 1725. aastani kui Johann Von Stackelbergi pojapoeg Niels Von Stackelberg suri. Nielsi pojad loobusid mõisa õigustest ja andsid mõisa oma ema (Agatha Dorothea Stackelbergi) teisele mehele ratsaväelipnik Lorenz Johann Löschern von Herzfeldile. [1]
Aastal 1758 müüs Lorenz von Herzfeld Mõdriku ja Rägavere mõisad ratsaväelipnik Wilhelm Rudolpf Patkullile 20,000 hõberubla eest. Kuid Lorenz von Herzfeldi õe mees polnud müügiga rahul ning aastal 1761 ostuleping tühistati. Seejärel päris mõisa aastal 1767 Lorenzi vend Karl Wilhelm Löschern von Herzfeld. [1]
1774. aastal sai mõisa omanikuks maanõunik Reinhold August Kaulbars. Toompea lossi ehitusettevõtja Herman von Kaulbars päris Mõdriku mõisa peale oma isa surma, 1847. aastal. [2] Mõis kuulus Kaulbarsite suguvõsa kätte kuni 1900. aastani kui mõis müüdi Georg Joachim Alexander von Dehnile, kes jäi ka viimaseks mõisnikuks. [1]
Mõis võõrandati aastal 1919. Võõrandatud mõisahoones alustas tööd perenaisi koolitav kodumajanduskool. See suleti 1947. aastal kui kodanlike väärtushinnangutega õppeasutus ning asemele tuli põllumajandusliku kallakuga tehnikum, millest sai ajapikku Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ning alates 2019. aastast on see liidetud Tallinna tehnikakõrgkooliga, olles teenusmajanduse instituut.. [3]
Arhitektuuriajalooline ülevaade
Mõdriku mõisa peahoone on püstitatud osaliselt vasall-linnuse müüridele ning on valminud kahes järgus. Vanem osa hoonest on barokne, ümara otsatorniga ning võib pärineda 17. sajandist. Sellele hoonele ehitati 1890. aastatel juurde lihtsam, klassitsistlikus stiilis hoone. Omavahel on need kaks hoonet ühendatud laia kaaristuga läbikäiguga ja II korrusel sammasportikusena kujundatud sammasrõduga väravahoonega. Aastate jooksul pole peahoones ruume palju ümber ehitatud ning seetõttu on algne plaanilahendus enam-vähem säilinud. Küll aga ehitati 1937. aastal kinni teisel korrusel sammaste taga olev suur rõdu, kuid kuna akende ette jäeti väiksem rõdu osa, siis antud kinniehitamine pole hoone üldilmet väga rikkunud. Sisekujunduses on säilinud palju detaile ja on avatud vanu maalinguid või tehtud vanade eeskujul uued. [2]
[1] Rahvusarhiivi kinnistuteregister, Mõdriku Viru-Jaagupi khk (vaadatud 22.10.2025)
[2] Mõisablogi, Mõdriku mõis. moisablogi.ee (vaadatud 22.10.2025)
[3] moisakoolid.ee
