Kulina
Kullina
Lühidalt
Kulina mõisat (saksa k Kullina) on esmamainitud 1546. aastal. Enne võõrandamist 1919. aastal kuulus mõis Arthur von Kirchtenile. Ühekorruseline historitsistlik puidust peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest.
Mõisa esifassaadi keskosas paikneb viilkatusega pealeehitis. Hoone otstel on kolmnurkfrontoonidega eenduvad risaliidid.
Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile. 1926. aastal avati endise mõisa härrastemajas Kulina kool, mis tegutses seal kuni 1999. aastani.
Viru-Jaagupi kihelkond, Viru maakond
Kirschpiel St. Jacobi, Kreis Wierland Kulina, Lääne-Viru maakond
Teised nimed
Kudlin, Lechtigall
Esmakordselt mainitud
1546
Liik
Rüütlimõis
Seotud mõisad
Vana-Aru (Viru-Jaagupi, Viru) Immesso (Viru-Jaagupi, Viru) Puka (Viru-Jaagupi, Viru) Uuemõisa (Viru-Jaagupi, Viru)Ajalugu
Kulina mõisat (saksa k Kullina ) on esmamainitud 1546. aastal. [1] Mõisa juurde on ajalooliselt kuulunud mõned karjamõisad: Immesso, Marienhof, Uuemõisa (Neuhof) ja Vana-Aru (Alt-Arro). [2]
19. sajandil sai Virumaa pealinnas Rakveres alguse ehitusbuum, mida suunas ja korraldas ehitusinsener Friedrich Modi (1839 - 1902). Modi projekti järgi valmisid mitmed mõisad Virumaal, sealhulgas Kulina historitsistlik puidust peahoone (1900). [3]
Mõisa esimeseks omanikuks oli Engelbrecht Kudlin, kelle järgi sai mõis omale hiljem nimeks Kulina. Algselt tunti aga mõisa Lechtigalli nime all. [4] 19. saj alguses kuulus Kulina mõisakompleks perekond von Lesedowidele, sajandi teisel poolel aga perekond de la Trobele. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Arthur Andreas von Kirschten. [5]
1926. aastal avati endise mõisa härrastemajas Kulina kool, mis tegutses seal kuni 1999. aastani. [6] Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Viru-Jaagupi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Vinni valla territooriumile. [7]
Arhitektuur
Ühekorruseline historitsistlik puidust peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest. [8]
Mõisa esifassaadi keskosas paikneb viilkatusega pealeehitis. Hoone otstel on kolmnurkfrontoonidega tugevasti eenduvad risaliidid. [9] Hoone on kujundatud dekoratiivsete nurgakvaadrite ning laiade ukse- ja aknaääristega. Nikerdatud ornamenti mõisahoonel kuigi palju ei leidu - peamiselt räästakarniiside ja otsaviilude kujunduses. [10] Kulina mõisa peahoonet on kirjeldatud ka kui puitpitsdekoori uppuvat venepärast mõisahoonet. [11]
[1] Eesti mõisaportaal, mois.ee (vaadatud 3. X 2025)
[2] A. Särg, Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2007, lk 62.
[3] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada. Tallinn: Varrak, 2023, lk 635-636.
[4] Kinnistute register. - Rahvusarhiiv, ra.ee (vaadatud 5. X 2025)
[5] A. Särg, Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2007, lk 62.
[6] Kulina mõisas avati pärast 21-aastast vahet Kulina algkool - koduõppe vormis. - 23. III 2020. pildiait.erm.ee (vaadatud 10. X 2025)
[7] Eesti mõisaportaal, mois.ee (vaadatud 3. X 2025)
[8] Eesti mõisaportaal, mois.ee (vaadatud 3. X 2025)
[9] A. Särg, Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo, 2007, lk 62.
[10] A. Hein, Eesti mõisaarhitektuur. Historitsismist juugendini. Tallinn: Hattorpe, 2003, 104-105.
[11] J. Maiste, Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada. Tallinn: Varrak, 2023, lk 635-636.
