Sepikoda
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Keskmise suurusega, krohvimata paekivihoone. Hoonet katab kitsalt üleulatuvate räästastega kelpkatus. Katendiks tsementplaadid. Nurkadel kitsad nurgaliseenid. Vähesed aknad on 9-ruudulise jaotusega. Ees suured, kahepoolsed, kalasabalaudisega uksed, mis ulatuvad räästani. Sees säilinud eri aegadest pärinevat sepikojasisustust.
Ehitatud arvatavalt 19.s. I poolel.
Vasta mõisa sepikoda
23.03.2005 , Anne Kaldam
Tuuleveski
Seisukord Varemetes
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Tänapäevane (asulajärgne) nimekuju on Vasta tuulik. Paralleelnimed ja täiendnimed on Vasta mõisa tuuleveski, Vasta mõisa tuuleveski Lääne-Virumaal, Vasta tuuleveski, Vasta mõisa tuulik. Saksa keeles on tuuliku nimi Waschel Windmühle.
Tuulik oli jõuallika tüübilt tuuleveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski. Ehituse tüübilt kivist hollandi tuulik.
Vasta Mõisa Tuuleveski Varemed
Teadmata aeg, Ivar Leidus
Ait
Seisukord Säilinud
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Keskmise suurusega, krohvitud paekivihoone. Hoonet katab kõrge poolkelpkatus, millel kitsad profileeritud räästakarniisid. Esifassaadis 3 väikest ust, mis kaetud ruutkalasabamustrise voodriga.
1881. aasta plaanidel on aidahoone olemas. Vasta mõisa peahooneesist väljakut põhjaküljelge raamiv hoone.1919. aastal mõis võõrandati ja 1932 a. maksti Reinhold H.von Winklerile välja Vasta mõisa võõrandatud vara.Alates1940.aastast on mõisahooned kooli kasutuses. Aita on erinevatel aegadel kasutatud erineva funktsiooniga-põhiliselt panipaigana.
Vasta mõisa ait
23.03.2007, Anne Kaldam
Teenijatemaja
Seisukord Säilinud
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Pikk kitsas kivihoone, millest pool krohvitud paekivist teine pool lõhutud maakivist. Hoonet katab üleulatuvate räästastega viilkatus, mille viimane sarikapaar ja penn on viilus avatud. Katusekatteks oli algselt laast, nüüd eterniit. Avad kaetud lameda kaarega, sillused tellistest. Ühtlaste vahedega asetatud kitsad aknad 6-ruudulise jaotusega.
Hoone paekiviosa pärineb arvatavalt 19.s. II poolest (1881. aasta plaanidel on hoone olemas), maakiviosa 20.s. vahetusest.
Vasta mõisa tööliste maja.
2000, Mihkel Leetmaa
Rehi
Seisukord Varemetes
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Hoone olnud paekivist. Kaetud veel ainult ühes osas ühepoolse kaldega katusega.
Ehitatud arvatavalt 19.s. II poolel.
Vaade lõunast
19.05.2020, M. Abel
Valitsejamaja
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Keskmise suurusega, ühekordne krohvitud paekivihoone. Hoonet katab kõrge kelpkatus. Räästad kitsalt üleulatuvad. Aknad kitsad 6-ruudulise jaotusega. Mõned aknad petikud. Katusel väiksed segmentaknad, kiirtekujulise raamistikuga. Hoones on säilinud mantelkorsten. Ruumid paiknevad anfilaadselt.
Ehitatud arvatavalt 18-19.s. vahetuselt.
Vasta mõisa valitsejamaja
2006, Hanno Talving
Mälestustahvel
2006, Hanno talving
Tall-tõllakuur
Seisukord Varemetes
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Tõllakuur on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja kõrge viilkatusega Algselt on hoonel olnud laastukatus. 2010 on katusekatteks plekk. Räästaalused on lahti, näha on erikujulised sarikaotsad. Hoone seinad on laotud paekividest, lõunaküljel on müüritisse laotud ka maakive. Hoone on krohvimata, vuugid täidetud lubjakrohviga, mis ulatuvad kivi peale, osaliselt kattes. Ehituskivi on kohalik Lasnamäe ehituskivi, mis on kaevandatud Vasta paemurrust. Hoone nurgad on viimistletud tahutud paekivikvaadritest. Tahutud kivist on ka akna-ja väravaavade servad, kuigi robustsemad. Akna-ja väravaavade sillused on laotud kaarjalt punastest tellistest. Esifassaadis 3 suurt kahepoolega ust.
Põhjasõjajärgselt sai Vasta mõisa omanikuks Albercht Johann von Ritter, kelle poeg Carl Ludwig von Ritter lasi ehitada ilmselt 1770.aastatel Vasta härrastemaja välja umbes sellises mahus nagu tänapäeval näha võib.1919. aastal mõis võõrandati. 1932.a. maksti Reinhold.H.von Winklerile välja Vasta mõisa võõrandatud vara.1881. a. plaanil on näha hetkel säilinud hooned.Tõllakuuri hoonet on mitmel korral ümber ehitatud: esifassaadi -põhjafassaadi-hilisemat päritolu on keskmine värav ja läänevärav, mis ehitatud akna asemele. Lõunafassaadil on üks keskmine värav kinni müüritud ning selle asemele tehtud aken. Peaaegu kõik aknaavad on säilinud algupärases mahus.Hoone katusekate vahetati 2010.
Vasta mõisa tõllakuur
23.03.2007, Anne Kaldam
Karjakastell
Rehi
Seisukord Varemetes
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Väga pikk, õhukese krohvikihiga paekivihoone. Hilisem juurdeehitus (kütteruum) on maakivist. Enamus hoonetest varemeis. Otsahoonel eterniidiga kaetud viilkatus. Kuivatiruumide väiksed aknad olnud pealt lamedate kaartega. Korsten on neljatahuline, sokli ja astmelise otsakarniisiga.
Hoone paekiviosa pärineb arvatavalt 19.s. II poolest (1881. aasta plaanidel on hoone olemas), maakiviosa 20.s. vahetusest.
Vasta mõisa masinarehe varemed
19.05.202, M. Abel
Karjakastell
Ruudukujulise põhiplaaniga karjakastell, sees suletud siseõu. Kaks paralleelset laudahoonet, mille otstel küün ja piimaköök. Hooned on krohvitud paekivimüüridega ja neid katavad viilkatused. Katusekatteks eterniit. Otsaviilud lõhutud maakivist, ühel hoonel püstlaudisega. Võrdsete vahedega, keskmise suurusega aknad, mis kaetud lamedate kaartega, algselt 9- ruudulise jaotusega.
Ehitatud arvatavalt 19.a. II poole keskel.
Vaade edelast
19.05.2020, M. Abel
Koertemaja
Seisukord Säilinud
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Algselt lihtne ühekorruseline, madala viilkatusega krohvitud majandushoone. Ümberehitatud 2010 veranda ja väljaehitatud katusekorrusega poolkelpkatusega eramuks. Katuseräästa all laiad karniisid.
Koertemaja on arvatavalt ehitatud 19.saj. II poolel.
Vasta mõisa koertemaja
23.03.2007, Anne Kaldam
Vasta mõisa kortermaja
09.12.2008, Anne Kaldam
Vasta mõisa kortermaja
07.02.2014, Anne Kaldam
Piirdemüür
Seisukord Säilinud
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Iseloomulik ja hea näide regulaarstiilis pargi ja mõisasüdamiku piirdemüürist.
Müüride ehitamisel on kasutataud valdavalt paekivi.Viimaseid iseloomustab nii üksikute kivide hajus asetus kui ka horisontaalsete ridade esinemine. Erinevatel müüriosadel on maakivid segamini paekividega. Ladumisel on kasutataud lubimörti. Müürides on olnud väravad, väravapostid olemas.
19.sajandil rajatud Vasta mõisa südamiku hoonestust ja regulaarparki erinevateks kasutusaladeks jagav piirdemüür.Müüri kõrgus ja seisukord kogu müüri ulatuses on erinev.Tänaseks päevaks ei ole väravaid säilinud.
Vasta mõisa pargi piirdemüür
23.03.2007, Anne Kaldam
Vasta mõisa pargi piirdemüür
23.03.2007, Anne Kaldam
Park
Seisukord Säilinud
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Park on keskmise suurusega 2,2 ha ning selgepiiriliselt regulaarne. Peahoone taga on säilinud regulaarne pärnaalleede ja ristuvate teede süsteem. Esiväljaku keskel ringtee. Kõik teed siiski ei ole alleedega ääristatud, ilmselt osa puuderidu ka hävinud. Enamus pargist on piiratud madala kiviaiaga, tagaväljak seejuures kõrgemate kivipostidega aiaga. Alleed on pügatud pärnadest ja vahtratest. Alleedega piiratud ruutudes on rühmiti vabalt puid. Kavatise pikiteljel kulgeva tee otstel on neljatahuliste krohvitud paekivipostidega väravad.
Esimesed teated mõisa kohta on 1398. aastast. 16. sajandil kuulus mõis Lodedele, 17. sajandil Wrangelitele ja 18. sajandil Ritteritele. Hilisbarokne peahoone valmis 1770. aastatel. Peahoonega samast perioodist on ka viimast ümbritsev regulaarpark. Pärast võõrandamist on mõisa peahoones tegutsenud kool.
Vasta mõisa park
23.03.2007, Anne Kaldam
Vasta mõisa park
12.09.2014, M. Abel
Sepikoda
Vaata ka kultuurimälestiste registris
Keskmise suurusega, krohvimata paekivihoone. Hoonet katab kitsalt üleulatuvate räästastega kelpkatus. Katendiks tsementplaadid. Nurkadel kitsad nurgaliseenid. Vähesed aknad on 9-ruudulise jaotusega. Ees suured, kahepoolsed, kalasabalaudisega uksed, mis ulatuvad räästani. Sees säilinud eri aegadest pärinevat sepikojasisustust.
Vasta mõisa sepikoda nr,16051 vaade idast ( 23.03.2005 ) Autor Anne Kaldam Kuupäev 23.03.2007
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda nr. 16051.vaadelõunast Autor Anne Kaldam Kuupäev 23.03.2007
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda nr. 16051.vaade lõunast Autor Anne Kaldam Kuupäev 28.07.2009
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda nr. 16051.vaade lõunast Autor Anne Kaldam Kuupäev 28.02.2011
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda vaade põhjast 28.06.2011. Foto: Anne Kaldam
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda, avariiline kirdenurk. Kp. 28.06.2011. Foto: A.Kaldam
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta sepikoda. Vaade kirdest teelt. Kp. 28.06.2011. Foto A.Kaldam
Teadmata aeg, teadmata autor
16051 Vasta mõisa sepikoda, vaade. foto: Anne Kaldam 18.06.2014
Teadmata aeg, teadmata autor
16051 Vasta mõisa sepikoda, vaade. foto: Anne Kaldam 18.06.2014
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda. Vaade idast, 12.10.2015.
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda. Vaade loodest, 12.10.2015.
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoja katus. Tumedam materjal on pärit vanast konstruktsioonist. 12.10.2016
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda, vaade põhjast. Foto: M.Abel, kp 16.11.18
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda, vaade läänest. Foto: M.Abel, kp 16.11.18
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda, vaade läänest. Foto: M.Abel, kp 16.11.18
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda, vaade lõunast. Foto: M.Abel, kp 16.11.18
Teadmata aeg, teadmata autor
Vasta mõisa sepikoda, vaade idast. Foto: M.Abel, kp 16.11.18
Teadmata aeg, teadmata autor