Peahoone
Tänaseks on härrastemajast alles madal vare.
See oli ühekorruseline ja kogu korruse ulatuses väljaehitatud mansardkorrusega keskmise suurusega paekivihoone. Hoone oli kaetud kõrge murd-poolekelpkatusega, millel profileeritud poolviilu- ja räästa karniisid. Esifassaadi keskteljel oli täiskorrusena kolme aknavahe laiune pealeehitus, millel laia profileeritud räästakarniisiga kelpkatus. Hoone nurkades olid liseenid, otsafasaadide liseenid olid rusteeritud. Aknad olid võrdlemisi suured, 6 ruuduga ja laiade krohvitud raamistustega. Poolvioilu aknad olid põhikorruse akendega samades mõõtmetes, mansardkorruse aknad olid väiksemad, neid oli kaks kummalgi pool pealeehitust esifassaadil. Need olid kaetud lamedate viilkatustega, millel profileeritud räästa- ja viilukarniisid. Aknad olid ühtlaste vahedega. Esifasaadil, peaukse ees keskteljel paiknes lahtine pergolalaadne veranda, peaukse kohal väike rõdu, mis ei toetunud verandale.
Siseruumid hoones olid anfilaadsüsteemis, esines peegelvõlve ja laialt profileeritud laekarniise, saalis oli rokokoolik stukkdekoor.
Ühes vahemüüris veel 1980.ndatel säilinud kitsas tervkaareline uks. Müür selles lõigus oli ladumisviisilt vana. Hoone tagafasaadil oli väike väljaehitus parema tiiva kohal, mis põhihoonest ilmselt hilisem. Hoonet võib lugeda veel 17. sajandi teise poole ehituseks, mille tuumikus ei ole välistatud veel vanemate ehitusosade säilimine, sest kohalike elanike andmetel leidus veel 1960. a. alguses müüris raidkivi daatumiga 1676.
(ENSV Riikliku Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade, Rakvere rajoon, kolmes köites, Kolmas köide. Koostanud V. Ranniku, Tallinn 1978)
Ait
Ait on suur krohvitud paekiviehitis, mis kaetud seintest kõrgema poolkelplatusega, katteks eterniit. Külgfassaadidel ja poolviilu kelbakolmnurga all lai profileeritud karniis. Esiplaanil võrdsete vahedega 3 suurt ust, kaetud kalasabamustris voodrilaudadega. Iga uks on ääristatud segmentaknaga, millel kiirekujuline raamistik. Kõik avad on piiratud krohviääristega. Poolviilus on hilisem kitsas ja kõrge lakauks. Hoone ühes tiivas oli sepikoda. Hoonet võib lugeda varaklassitsistlikuks ehituseks 19. sajandi algusest või sajandivahetusest.
V.Ranniku, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon. Köide III, Tallinn 1978. Külastatud 1970.a.
Varangu mõisa ait, foto veebruar 2024
Teadmata aeg, teadmata autor
Valitsejamaja
Valitsejamaja oli suur, kahekorruseline paekivihoone, mis kaetud pritskrohviga. Hoonet kattis väga lame laastukattega kelpkatus, millel eenduv ja profileeritud räästakarniis. Hoone nurgad kujundatud kvaaderliseeniga. Aknad võrdlemisi suured, pea ruudukujulised, avadel kõigil laiad krohviäärised. Esiplaanil aknad ühtlaste vahedega. Hoones kaks mantelkorstent, millal massiivne, madal korstnapiip lõpetatud kitsa, eenduva karniisiga. Hoone võis pärit olla 18. sajandi teisest poolest, oli barokse kujundusega.
V.Ranniku, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon. Köide III, Tallinn 1978. Külastatud 1970.a.
Screenshot 2024 03 02 at 23.42.06
Teadmata aeg, teadmata autor
Park
Park on võrdlemisi suur ja hajuv. Põhiosa on peahoone ümber, väikese , algselt regulaarse planeeringuga. Esiväljak on lai, nelinurkne ja pea haljastuseta, tagaväljak samuti nelinurkne, kus hilisema vabakujulise vähese haljastuse hulgas on säilinud mõned regulaarsed elemendid: 2 puuderingi peahoone ees, väljakult eraldi asuv kaarekujuline allee. Idas, Selja jõe suunas on aia piiril vabakujuline park. See toetub paisutatud järvekeseöe ja kaevatud tiikidele. Siin asus algselt väike puitpaviljon klassitsistliku lahendusega: ta omas ümarsammastele toetuvat kolmnurkviiluga portikust. Paviljoni ümbritsesid kaserühmad. Sissesõiduteel idast on pikk lehtpuuallee. Osa kõrvalhooneid on maastikus avatud pea haljastuseta. Park ja ka viljapuuaed on piiratud müüriga. Kabel ja perekonnakalmistu paikneb jõe harude vahele kujunenud saarel. Kabeli ümber on põhiliselt kuused. Pargis domineerivad vaher, pärn, jalakas. Jõe ääres on kaske ja sangleppa. Pargi seisund on väga halb, risustatud ja hääbumas. (Rakvere rajooni mõisate ülevaade ja seisukorra hinnang, köide 3, koostanud V. Ranniku, külastanud 1970.aastal.)
1980. aasta inventariseerimisest saame info, et parki kasutati karjamaana, veokitega läbi sõidetud. Peahoonest kagu suunas pärnaallee, Kunda poolt ca 0,5 km pikkune saarepuiestee. Põhjaservas osaliselt säilinud madal paekivist aed. Ida pool asundustalude hooned. Kabeli juures samuti väike park kus kolm süvendatud tiiki.
Tall-tõllakuur
Tall on suur krohvitud paekivihoone, mis kaetud S-kivikattega (osaliselt eterniit). Omab profileeritud ja eenduvat räästakarniisi. Hoone esifassaadil on keskel kolme arkaadiga kaaristu, mille taga on sügav ulualune. Kaared on kõrged, toetuvad neljatahulistele sammastele. Kahele poole jäävad vähesed võrdsete vahedega asetatud aknad on väikesed, kuueruudulised ning piiratud krohviääristustega. Ehitust võib lugeda 18. sajandi lõpuveerandi barokseks hooneks.
V.Ranniku, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon. Köide III, Tallinn 1978. Külastatud 1970.a.
Varangu mõisa tall, 1964
Teadmata aeg, teadmata autor
Vesiveski
Säilinud on veskihoone ja veskitamm. Aastatel 1946-1947 rajati siia lööktöö korras 70 kw hüdroelektrijaam. Elektrijaam suleti 1961. aastal. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=189721399
Viinaköök
Viinavabrik on võrdlemisi suur liigendatud ehitus, mille keskosa on kahe korrusega. Hoone on krohvimata, lõhutud maakividest, hoone nurgad on hambuvate plokkidega. Hoone eriosad on kaetud lamedate viilkatustega, millel laialt üleulatuvad räästad, katusekatteks vormikivi. Kahekordse keskosa katusehari on teistest tunduvalt kõrgem, hoone pikiteljele ristasendis. Aknad on kitsad ja väga kõrged, kaetud lameda kaarega. Masinasaali aknad on veelgi kõrgemad, läbides kahte korrust ja on kaetud kõrge kaarega. Väiksemad on vaid viilude aknad. Seintes loob maakivi tume ja paekivi hele toon kauni materjalikontrasti. Korsten on väga kõrge ja sale, ümmargune paekivikorsten, mis tõuseb neljatahulisest madalast maakivisoklist. Korstna tipp on laia eenduva ja astmelise profiiliga otsakarniisiga. Hoone on ehitatud 1912.a. Dateeritud raidkiviga.
V.Ranniku, Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade. Rakvere rajoon. Köide III, Tallinn 1978. Külastatud 1970.a.
Wrangelshof, restaureeritud Varangu mõisa viinavabrik
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-1485632792
Varangu viinavabrik, foto 1964
Teadmata aeg, teadmata autor
Kabel
Neogooti ehitis, arhitekt Erwvin Bernhard (A.Hein, Eesti Mõisaarhitektuur, Historitsismist juugendini, Tallinn 2003, lk 285)
Oli era-matusepaik ja kuulus perekond Luederitele. Kabel on palju kannatanud rüüstamiste läbi ja kolhoosi aja kasutati seda silohoidlana. (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=-49980727)
Varangu mõisa kabel
Varangu mõisa kabel, foto 1964
Teadmata aeg, teadmata autor
Perekond Luederite vapp Varangu mõisa kabelil, foto 1964
Teadmata aeg, teadmata autor