Torma
Torma
Lühidalt
Torma in Kirchspiel Torma, Kreis Dorpat Ajalooliselt tähtsa Jõhvi-Tartu maantee ääres paiknev Torma mõis (saksa k Torma ) pärineb keskajast ning seda on esmamainitud 1493. aastal. Tollane mõisasüda asus küll hilisemast 2 kilomeetrit lõunas ja kandis saksakeelset nime Padefest . Hiljem oli Torma-Vanamõisa Torma kõrvalmõisaks, sellest on säilinud paar kõrvalhoonefragmenti talukomplekside koosseisus. Hiljem viidi mõis praegusse asupaika ning hoonestati esinduslikult peamiselt 1830-40tel aastatel. Tollal püstitatud peahoone on ühekorruseline pikk ja tagasihoidliku välimusega kiviehitis, mis asub erandlikuna tagaküljega vastu teed. 19. sajandil püstitatud kõrvalhooned on Tormas aga vägagi esinduslikud ning neid on palju. Sinna püstitati suurejooneline kaheksatahuline sisehooviga tall (nn ringtall), valitsejamaja, viinavabrik, ait-kuivati ning hulk teisi hooneid. Suurel osal kõrvalhoonetel on stiilne ja väljapeetud klassitsistlik või historitsistlik välimus, palju uuemaid hooneid on punastest tellistest ja/või maakivist. Peahoone on meieni säilinud pea algsel kujul, kui mitte arvestada väljaehitatud katusekorrust ja selle akenderida. Hoones paikneb kauplus. Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, kuigi neist on osa lagunenud ja osa ümber ehitatud. Mõisasüdamesse ja selle lähedusse on püstitatud hulk hilisemaid ehitisi, millega mõisasüda on muutunud maa-asulaks. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Torma kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Torma valla territooriumile.
Torma kihelkond, Tartu maakond
Kirschpiel Torma, Kreis Dorpat Tartu mnt 5, Torma, 48502 Jõgeva maakond
Teised nimed
Kapstver
Esmakordselt mainitud
1493
Liik
EramõisAjalugu
Torma mõis (Tormahof) jagunes 18. sajandil Vana- ja Uue-Paadevestiks, 1839. aastal on märgitud neid Torma mõisa ja Vanamõisa karjamõisana. Torma mõis sai 1835. aastal perekond von Lipphardite omaks. 1896. aastal ehitati uus härrastemaja. Mõis riigistati 1919. aastal ja teda majandati riigimõisana 1940. aastani. Mõisa häärber oli Eesti Vabariigi algusaastatel tööliste elamu. Nõukogude ajal asus siin kauplus ja sovhoosi klubi-kaminasaal. Praegu asuvad hoones kauplus ja mitmed äriühingute kontorid. [Disgagreements](https://palamusemuuseum.ee/wp-content/uploads/2022/04/Carl%20Robert%20Jakobson%20koolmeistrina.pdf) between Otto von Lipphard, the lord of the Torma estate, and Carl Robert Jakobson, an influential activist of the Estonian national movement, resulted in the latter resigning as the parish school principal in 1862. Jakobson's resignation was also caused by his discord with the then pastor of Torma, Carl Selmar von Landesen.