Selja

Lühidalt

Selja küla oli Taani hindamisraamatus esmamainingu ajal üks suuremaid. Küla maile rajati ajavahemikus 1425–1470 Selja mõis (varasemad nimed Tolsburg ja Zelegel) ning 1471 Toolse linnus. XVIII saj sai Seljast iseseisev peamõis, mõisakeskus viidi Toolselt üle Seljale. XIX saj II poolel hävis Selja küla tules ning uuesti ehitati see üles rohkem hajali paiknevate krunditud taludena. 1920. a-te maareformiga rajati mõisa maadele Selja asundus. Nime algusosa on nii P. Johansen kui ka L. Kettunen sidunud sõnaga selg : selja ’seljandik, mäehari’, ent ka ’ühesugune laiuv ala’ (vrd ka Seli ja Selli küla). Kettunen on kirjapanekute lõppu -gel seletanud sõnaga -küla. Selja karjamõis oli Ernemaa (sks Ernema) praeguses Toolse külas. [1] Mõisa peahoone paekivi kehandist on säilinud vähesel määral müüre. Hoone tagaküljel paiknenud puidust osa on säilinud. Rohkearvulistest kõrvalhoonetest on paljud alles, küll aga lagunemas ja kohati ümberehitatult.