Peahoone
Seisukord Säilinud
Peahoone koosneb 18.sajandi peamahust ning 19.sajandil lisatud hoonemahtudest, mis kokku moodustavad suure ja liigendatud puithoone.
Peahoone vanim osa on ühekordne kõrge murdkelpkatusega ehitus.Esifassaadi kesktelge ehib tugevalt eenduv portikus, kaetud lameda kolmnurkviiluga. Peakarniisi toetavad kaheksa doskaanaorderis puitsammas. Hoone all peitub kelder.
Vanima osa vasakule tiivale on ehitatud kahekordne hoone maht, mis eendub kergelt esi- ja tagafassaadis. Hoonemahu alumine korrus on kõrgem kui vanima korpuse põhikorrus. Vana korpuse parempoolse otsafassaadi tagaküljele on ehitatud pikk vaheehitus, mis kordab vanima osa vorme. Hoonetiib lõppeb kahekordse osaga, mis kordab vasakpoolset kahekordset tiibhoonet. Hoonemahul on teise korruse pikkuses rõdu.
Hoone hooviküljel on kolmekordne juurdeehitus ning sellel omakorda veelgi hooviküljel lai kahekordne väljaehitus.
Peahoone põhiplaan ja ehituslugu on keerukas. Vanim hoone osa pärineb 18. sajandi teiselt poolelt ning on barokkstiilis. Sammasportikus on lisatud 19. sajandi esimesel poolel ning 19.sajandi neljandal veerandil valmisid kahekordsed historitsistlikud tiibhooned. Kolmekordne hoonemaht on 19.sajandi lõpust.
Mõisa peahoone fassaad
2002, Hanno Talving
Erinevaid majatiibu ühendav galerii
2002, Hanno Talving
Roela mõisa härrastemaja tagumine fassaad
2002, Hanno Talving
Peahoone tagumine fassaad
18.07.2019, Silje Kokla
Peahoone külgfassaad
18.07.2019, Silje Kokla
Peahoone põhimaht
1867-1868, -
Peahoone
Seisukord Säilinud
1910 ehitati uus mõisahoone pooleteise kilomeetri kaugusele mõisasüdamest. Selle nn kõrvalmõisa või uusmõisa peahoone on vahvärk-tehnikas ning juugendstiilis.
Uuemõisa hoone
1979, Helmut Joonuks
Roela uuemõisa detailid
1979, Helmut Joonuks
Ait
Seisukord Säilinud
Tegemist on pritskrohviga kaetud paekivihoonega, millel on eterniitkattega viilkatus. Nõukogude ajal ümberehitatud, põhimaht 19. sajandi II veerandist või keskpaigast.
Tall
Seisukord Säilinud
Tall on pritskrohviga kaetud hoone, millel on eterniitkattega poolkelpkatus. Tallihoone algmaht on pärit 19. sajandi I poole keskelt. 1970. aastatel oli kattematerjaliks laast. Hoone aknad ja uks on 21. sajandil ära vahetatud, ajaloolises ukseavas paikneb nüüd garaažiuks. Hoone idapoolele on 19. sajandi teise poole keskel liidetud pikk tiibhoone, mis on hiljem kõrgemaks ehitatud.
1970. aastatel on triiphoonet kirjeldatud järgmiselt: triiphoone koosneb kahest osast ning on pikk paekiviehitus. Üks viilkatuse külg ehitatud klaasitud katus-seinana. Paekiviseinad krohvitud, pärineb 19. sajandi keskpaigast.
Park
Seisukord Säilinud
Roela mõisa park asub 7,9 ha suurusel maatükil ning koosneb kahest kontrastsest poolest. Pargi üks pool on vabakujunduslik ning seal on mõned üksikud puud, keskmes on ovaalne tiik. Pargi teine külg on regulaarpark. Selles on 3 paralleelteed ja 5 ristteed, tagumises osas paisjärv. Paisjärve ühele poole jäi aas, teisele poole vaba puistu. Puuliikidest domineerivad tamm, vaher ja pärn. Mõisapark on looduskaitse all. Pargis asub ka mälestustahvel admiral F. P. Wrangellile, kelle valduses oli mõis 1849-1870.
Tiik
Viinavabrik on suur ja mitmete liigendustega, tiibehitustega krohvitud paekivihoone. Keskosa on kahekorruseline ja kaetud viilkatusega, katusekattematerjaliks eterniit. Telliskorsten kõrge, kuuetahuline. Hoone on 19. sajandi teisest poolest. Hoonet kasutati hiljem ka laudade ja tärpentiini tootmiseks.
Roela laua- ja tärpentiinivabrik
20. sajand, Asseri Tralla
Viinavabrik
Teadmata aeg, teadmata autor
Tuuleveski
Seisukord Varemetes
Roela mõisa tuuleveski
2002, Hanno Talving
Roela mõisa tuuleveski
2002, Hanno Talving
Vesiveski
Seisukord Varemetes
Tegemist on 19. sajandi IV veerandist pärit väikse ühekordse krohvitud paekivihoonega, mis on kaetud lameda viilkatusega.
Moonakatemaja
Seisukord Säilinud
Tegemist on pika ühekordse krohvitud paekivihoonega. Moonakatemajal on poolkelpkatus, mis on tänaseks kaetud eterniidiga. 1970ndatel oli katusekatteks betoonist vormikivid. Aknad on hoonel kahepoolsed, raamides täisklaasid. Varem olid aknad väiksemad ning 6-ruudulised. Sellised asusid ka katusel, kuid nüüdseks on katuseaknad eemaldatud. Lõunapoolsemas otsal liitub hoonest idasuunas kahe uksega tiibhoone. Hoone ehitusaeg jääb 19. sajandi II veerandisse või sajandi keskpaika.
Moonakate maja edelast
2000, Mihkel Leetmaa
Moonakate maja loodest
2000, Mihkel Leetmaa
moonakate maja kagust
2000, Mihkel Leetmaa
Moonakatemaja
Seisukord Säilinud
Moonakatemaja on 19. sajandi II poole keskel ehitatud pikk ühekordne puithoone, mille läänepoolsem osa on krohvitud ning idapoolsem kaetud rõhtlaudisega. Viilkatus on eterniitkattega, 70ndatel oli tegemist veel laastukatusega. Esifassaadil on säilinud kolm 6-ruudulist ning kaks, üks 3-ruuduline ja üks liigendamata täisklaasiga, kitsast akent. Aknaid raamivad profileeritud piirdelauad. Hoonel on kolm korstent ja sissepääsu. Rõhtlaudisega osal asuvad kaks 3-ruudulise valgmikuaknaga ust ning krohvitud osas üks kolmetahvliga tahveluks. Valgmikuaknaga uksi raamivad samuti profileeritud piirdelauad.
Roela mõisa töölistemaja
2000, Mihkel Leetmaa
Moonakatemaja
Tegemist on 19.sajandist pärit pika krohvitud paekivihoonega. Hoonet on ümberehitatud.
Moonakatemaja
2000, Mihkel Leetmaa
Roela mõisa tööliste maja
2000, Mihkel Leetmaa
Magasiait
Hoones asus nõukogude ajal meierei, peale taasiseseisvumist tapamaja.
Roela mõisa magasiait
2002, Hanno Talving
Laut
Seisukord Varemetes
Laudad olid pikad, krohvitud paekivihooned, mille otsaseinad olid omavahel kokku ehitatud. Nõukogude ajal rekonstrueeritud, algsed ehitused 19. sajandi keskelt.
Tall-tõllakuur
Seisukord Säilinud
Tegemist on hoonega, mille ühes tiivas paiknes tall-tõllakuur, kus hoiti hobuseid ja tõldasid, ning teises tiivas kutsari elamu. Hoone mõisapoolne küljel asuvad sambad. Nõukogude perioodil asus hoones sovhoosi elektrikute töökoda.
Tall-tõllakuur-elamu
2009, Sirli Kormik
Jääkelder
Seisukord Säilinud
Jääkelder
2009, Sirli Kormik