Linnamäe

Ajalugu

Peahoone

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Renoveeritud mõisahoone üldpind on 572 ruutmeetrit. Hoone esimesel korrusel asub eeskoda, avar elutuba, kaks magamistuba, vannituba ning ruumikas köök, mille põrandas asuv luuk viib keldrikorrusele. Mõisa teisele korrusele viib uut omanikku ajalooline puidust trepp. Teisel korrusel asuvad puhketuba, kaks magamistuba, vannituba ning kolm renoveerimist ootavat ruumi. Keldrikorrusel asuvad katlaruum, saun, pesemisruumid ning garaaž.https://kodu.postimees.ee/6843613/pildid-pika-ajalooga-linnamae-mois-ootab-uut-omanikku

Park

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Park on suur 10,54 ha, vabakujunduslik, ära kasutades looduslikku puistut. Park on orienteeritud peahoonele, kuid kompositsiooni tsentriks on ka vana perekonna matusepaik. Selle kahe punkti vaheline ala, mida põhjast piirab maantee, lõunast matusepaika viiv tammeallee, on kujundatud maastikku ja reljeefi arvestades üksikute puudegruppidega, jättes nende vahele suuri pargiaasu. Park lõpeb metsaga, kus paikneb matusepaik. Algselt oli pargist vaade peahoonele avatud kuni kilomeetri kauguselt. Praegu jätab park metsapargi muljeEsiväljak oli avar, ebakorrapärane, ääristatud puudegruppidega. Tagaväljak, kui selline puudus. Siin oli sujuv üleminek maastikuparki, maantee ääres on see piiratud tammereaga ja üksikute tamme gruppidega. Praegu on hoone lähem ümbrus avatud. Peahoone ees kasvab võimas põlistamm. Mõisasüdamikku toob maanteelt lühike pärnaallee. Sissesõiduteest vasakul läheb üle oja valge kaares sillake.Eraldi pargike on olnud üle maantee olevate hoonete juures. Suurem, eraldi eksisteeriv puudegrupp asub pargi lõunapiiril olevast tammealleest edelas, olles kaitsvaks ekraaniks kunagisele viljapuuaiale (idapool saluna kasvav pärna-tamme puistu, lõunapool tammede rida).Pargi keskjoones olevas lohus on kolm põhjaveetoitelist tiiki. Peahoone juurest laskunud pinnas astangutena tiikide suunas. Tiikidest olevat moodustatud kaskaad, kus iga järgnev tiik olnud eelmisest veidi madalamal.Matusepaika viiv tammeallee on kohati ühepoolne ning on ulatuslikult võsastunud. Teedevõrk pargis puudub. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14103

Tall-tõllakuur

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Pikk, massiivne, hästiproportsioneeritud maakiviehitis, kaetud lameda kelpkatusega. Sissepääsu ees ulualune, 5 kaaravaga kaaristuga selle ees. Kaaravad toetuvad 4le kitsaste kaarekandadega hästi proportsioneeritud neljatahulisele sambale, millel kitsas vöö ja lai nelinurkne katteplaat kaarekanna all. Kaaristu sillustel, piilaritel, ustel ja akendel laiad valged krohviäärised.https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14104

Ait

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Massiivne, puhasvuuk maakivihoone. Kaetud lameda kelpkatusega. Kaarakende ümber laiad krohviraamistused. Hoone esifassaadi ees ulualune, keskel suur kaaravadega kaetud uks.

Valitsejamaja

Vaata ka kultuurimälestiste registris

Väike, ühekorruseline, ilusate proportsioonidega krohvitud hoone. Väljaehitatud katusekorruse aknast kahele poole jäävad väiksed petik-ovaalaknad, teises otsas väiksed rombikujulised aknad. Hoonet katab viilkatus. Viiluäärt kaunistab puitpits. Akendel säilinud luugid.

https://ajapaik.ee/photo/357740/linnamae-moisa-harrastemaja-valitsejamaja-urvaste-khk/

Hobusetall

https://epl.delfi.ee/artikkel/66343446/uhe-moisatalli-lugu-kui-loodus-votab-tagasi-selle-mis-kunagi-talle-kuulus

Omanike lood

von Maydell

Aeg: 1836-1919

Aeg:

Otto Julius Maydelli ajal oli ta noorem poeg Otto Eduard mõisavalitseja, kuna vanem poeg Otto Artur (mõisa pärija peale isa surma a 1889) Peterburis, Tiflisis ja hiljem Varssavis olnud palatikohtunikuks. Peale isa surma elanud Otto Eduard veel 6-7 aastat oma vanema venna rentnikuna Linnamäel. Siis rentinud Otto Artur Maydell mõisa Juhan Peetile 12 aastaks, siis Villem Raudsepale ka 12 aastaks ja siis osade viisi mitmele moonakale. Ainult üsna vähe maad jäänud mõisale, mida mõisa puutöölised harinud metsaülem Rudolf Bergi ülevaatusel, kes elanud metsavahi majas Savivaril, kuna mõisa härrastemajas asunud üürnikuna Sangaste krahvi õde ja vend. (E. Parts. Lnm (98.)) Et vennale päranduseosa välja maksa, müünud Otto Artur Lümandu karjamõisa (Lümandu asub kõrgel orukaldal, looduselt palju ilusamas ümbruses kui Linnamäe mõis ise. Hoone on härrastemaja taoline, osalt kivist, osalt puuehitus.) Uue-Antsla mõisnik Staël von Holsteinile. (A. Duuberg. Lnm (7.), V. Jeeger. Lnm (31.))

Peale Otto Artur Maydelli surma a 1905 sai mõis ta vennale Otto Eduardile. Nende noorem õde Mary Maydell elab praegugi Linnamäel. Ta on rahvale palju head teinud: on arstinud tasuta haigeid, toetanud puudustkannatajaid jne, ikka püüdnud rahuldada inimeste soove.

Mõisa ametnikest oleks nimetada Otto Juliuse aegset valitsejat "Seedoffi", kes vahvusega sõjas oma isandale teeninud "paruni" nime. Nimelt käinud ta Maydelli asemel sõjas, elanud siis surmani mõisas ja maetud ka mõisnike kalmistule. (M. Hein. Lnm (21.)) Ka teistest ametnikest on rahval säilinud ainult kiitev mälestus.

Sageli kuuled hallpäid lausuvat, et Linnamäe mõisas võrreldes teistega olnudki rahval see kõige kergem elu.  https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/urvaste/urvaste.html