Laulasmaa

Lühidalt

Mõisa hooned ehitati tõenäoliselt 18. saj lõpul, mil mõis asutati. Hilisemad juurdeehitused olid veranda ja aidahoone ning laut, mis kerkisid 19. sajandil. 

Laulasmaa rüütlimõis on endine Leetse mõisa osa, mis müüdi 1787 aastal. Lesestunud Anna Barbara von Scharenberg jättis mõisa endale, mille hiljem oma väimehele Martin Friedrich Ziliacusele pantis.  1814 aastal jättis Martin Friedrichi lesk Helene Charlotte Ziliacus mõisa testamendiga oma pojale, õuenõunik                 Johann Friedrich Ziliacusele. 1823 pantis politseimeister von Kremenetz Friedrich Ziliacuse eestkostel mõisa Fabian Hoeppenerile 10 aastaks, hinnaga 16 500.- 19. 11. 1825 aastal loovutas Fabian Andreas Hoeppener mõisa kohtunik Barbara von Rosenile. 1835 sõlmiti ostuleping, kus von Roseni pärijad müüvad mõisa õdedele Louise Karoline ja Friedricke Wilhelmine Uexküllidele. Hind 20 000 hõberubla. 1864 aasta varakevadel müüsid õed Uexküllid Laulasmaa mõisa Peter Johann Theodor von Mohrenschildile. 10.03.1870 omandas mõisa vürstinna Maria Wolkonski. 1882 aastal päris mõisa Maria Volkonski tütar Elisabeth Volkonski.

1897 Elisabethi abikaasa Mihail, Sergei poeg Volkonski kinnistatakse eluaegseks valdajaks, testamendijärgseks pärijaks. 12. 05. 1900 loobus Mihail Volkonski talle eluaegseks kasutamiseks määratud Laulasmaa mõisast. 05. 06. 1900 Grigori, Mihaili poeg Volkonski sai mõisa ainuomanikuks 7000 rubla eest. 1910 aastal omandas ostulepinguga mõisa parun Kurt Fersen 1912 ostis mõisa Ferdinand Mohrenschildt. 25. 10. 1919 omandas maaseadusega Laulasmaa mõisa Eesti Vabariik