Kuusalu kirikumõis
Kusal, Pastorat
Lühidalt
Kuusalu kiriku ajalugu ulatub 13. sajandisse, mil rajati esimene kivikirik. Sajandite jooksul on kirikut korduvalt laiendatud ja ümber ehitatud ning selle tänapäevane ilme kujunes välja 19. sajandi lõpus Friedrich Axel von Howeni projekti järgi. Uuendatud kirik pühitseti 1889. aastal.
Kuusalu kirikumõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust. Tegemist on ühekorruselise poolkelpkatusega paekivihoonega, millele lisati hiljem juurdeehitus. 2014. aastal hävis hoone tulekahjus, kuid on nüüdseks taastatud. Mõisakompleksis on säilinud ka mitu ajaloolist kõrvalhoonet, mis aitavad säilitada kirikumõisa ajaloolist miljööd.
Kuusalu kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kusal, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
KirikumõisAjalugu
Kuusalu kiriku ajalugu ulatub 13. sajandisse, mil rajati tagasihoidlik haritorniga kivikirik. Sajandite jooksul on pühakoda korduvalt laiendatud ja ümber ehitatud, kusjuures ulatuslikumad ehitustööd toimusid 18. ja 19. sajandil. Oma tänapäevase ilme sai kirik 19. sajandi lõpus arhitekt Friedrich Axel von Howeni projekti järgi. Ümberehituse käigus säilitati algsena vaid keskaegne torn ning uuendatud kirikuhoone pühitseti 1889. aastal.
Kuusalu koguduse õpetajad
u 1523 – Johann Becker
u 1600 – Theodor Budde
u 1637 – Laurentius Schmidt
1638–1652 – Petrus Olai Cornerus
1653–1658 – Johann Kohsen
1658–1675 – Caspar Lessius
1675–1689 – Johann Wolfgang Böckler
1689 – Jacob Gnospelius
1689–1710 – Samuel Pfützner
1711–1713 – Arend Johann Knüpffer
1714–1734 – Johann Heinrich Gerth
1734–1755 – Arnold Johann Knüpffer
1756–1777 – Johann Fromhold Poppen
1777–1806 – Christian Knüpffer
1807–1808 – Carl Magnus Knüpffer
1809–1837 – Jacob Johan Anton Hirschhausen
1837–1863 – Eduard Ahrens
1863–1899 – Woldemar Friedrich Kentmann
1901–1906 – Woldemar Reinhold Kentmann
1907–1914 – Karl Eduard Ney
1914–1922 – Ralf Luther
Mõisakompleks
Kuusalu kirikumõisa peahoone ehitati 18. sajandi lõpul. Tegemist on ühekorruselise poolkelpkatusega paekivihoonega, millele lisati hiljem tagaküljele sahvriruumide tarbeks juurdeehitus. 2014. aastal hävis peahoone tulekahjus, kuid see on tänaseks taastatud.
Mõisasüdames paikneb peahoone ümber mitu kõrvalhoonet, millest osa on säilinud suuresti oma ajaloolisel kujul. Need hooned annavad hea ülevaate kirikumõisa kunagisest ülesehitusest ja toimimisest.