Kurtna
Kurtna
Lühidalt
Kurtna mõis loodi 1750. aastal Kirdalu mõisast eraldatud maadele. Mõis kuulus eri aegadel Taubede, Klugede, Fresede, Rehbinderite, Wulfsdorfide ja Glanströmide perekondadele. Viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist oli Adele Leopoldine von Glanström.
Mõisa peahoone oli ühekorruseline mansardkatusega puithoone, mis ei ole tänapäevani säilinud. Endisest mõisakompleksist on alles vaid mõned kõrvalhooned, sealhulgas peahoone lähedal paiknev sammastikuga ait-kuivati.
Hageri kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Haggers, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Samanimelised mõisad
Kurtna (Jõhvi, Viru)Ajalugu
Kurtna mõis rajati 1750. aastal, kui selle maad eraldati Kirdalu mõisast. Esimeseks omanikuks sai Georg Gustav von Taube ning mõis püsis Taubede perekonna valduses kuni 1789. aastani. Seejärel omandas mõisa Woldemar von Kluge, kellelt läks valdus 1820. aastal edasi Thomas Benedict von Fresele.
19. sajandi jooksul vahetas mõis mitmel korral omanikku. Pärast Fresede perioodi kuulus see Paul von Rehbinderile ja seejärel Eduard von Wulfsdorfile. 1871. aastal sai mõisa omanikuks Friedrich Adolf von Glanström. Mõisa viimaseks omanikuks enne 1919. aasta maareformi ja võõrandamist oli Adele Leopoldine von Glanström.
Mõisakompleks
Kurtna mõisa peahoone oli tagasihoidlik ühekorruseline mansardkatusega puitehitis. Tänapäevaks ei ole peahoone säilinud ning see on hävinud. Endisest mõisakompleksist on alles vaid mõned kõrvalhooned, millest tähelepanuväärseim on peahoone läheduses paiknev sammastikuga ait-kuivati. Säilinud ehitised annavad siiski aimu kunagise mõisasüdame hoonestusest ja ülesehitusest.