Kurna
Cournal
Lühidalt
Cournal in Kirchspiel Jürgens, Harrien Kurna mõisat (saksa k Cournal ) on esmamainitud 1384. aastal. Tollal kuulus mõis Treydenitele. 1670. aastal omandas mõisa Otto Wilhelm von Fersen. Põhjasõja järgselt oli mõis järgemööda von Wrangellide, von Schlippenbachide, von Derfeldenite ja von Lantinghausenite omanduses. 1828. aastal omandas mõisa Helene von Knorring, kelle perekonna kätte jäi mõis sama sajandi lõpuni. 19. sajandi teisel poolel ehitati mõisakompleks ka esinduslikuna välja. Tollal püstitati sinna historitsistlik puidust peahoone. Lameda katusega hoone oli otstest kahekorruseline, keskelt aga ühekorruseline. Hoone parempoolse otsaga liitus esiväljaku ääres paiknev pikk ühekorruseline tiibhoone. Peahoone taga asetses suur park. Kõrvalhooned paiknesid enamikus peahoonest lääne ja põhja pool. Peahoone vastas, teisel pool suurt auringi asetsesid otsakuti ait ning tall-tõllakuur. Nimetatud hooned olid üksteisega väliskujus sarnased ning nende fassaadi keskosa kaunistas poolkaaraknaga kolmnurkfrontoon. Tallinn-Nabala-Tuhala teelt (ajalooliselt Tallinn-Tartu taliteelt) viis mõisasüdamesse pooleteise kilomeetri pikkune sihitee, mis suundus peahoone esisele auringile aida ja tall-tõllakuuri vahelt. Mõisahoone hävis 2002. aasta sügisel tulekahjus peaaegu täielikult. Alles jäi vaid parempoolne tiibhoone ning parempoolse otsa vähesed söestunud varemed. Enamik mõisa kõrvalhooneid on varemeis (sh ait ja tall-tõllakuur) või hävinud. Kaasajal kulgeb mõisasüdame lähedalt 1960tel aastatel ehitatud Tallinn-Tartu ringtee, mis läbib mõisakompleksi põhjakülge. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jüri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Rae valla territooriumile.
Jüri kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Jürgens, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Raudja (Jüri, Harju)Ajalugu
Kurna mõisa on esmakordselt mainitud 1384. aastal, mil see kuulus Herman Esenbekele. Järgnevatel sajanditel vahetas mõis korduvalt omanikke ning kuulus muu hulgas Treidenite, Fersenite, Wrangellide, Derfeldenite, Lantinghausenite ja Knorringute aadlisuguvõsadele.
Mõisa ajaloos on olulisel kohal Otto Wilhelm von Fersen, kes omandas Kurna mõisa 1670. aastal. Ta oli silmapaistev riigitegelane, feldmarssal ning Ingerimaa ja Käkisalmi kuberner. Pärast tema surma läks mõis pärimise teel edasi tema järeltulijatele ning hiljem Wrangellide perekonnale. Mõisa üheks tuntumaks omanikuks oli Otto Fabian von Wrangell, kes oli nii maanõunik kui ka Eestimaa rüütelkonna peamees ning keda tuntakse eelkõige teose „Eestimaa ja Liivimaa kroonika“ koostajana.
18. ja 19. sajandil kuulus mõis järjest Derfeldenite, Lantinghausenite ja Knorringute suguvõsadele. Knorringute ajal kujunes Kurnast mõjukas aadlimõis, mille omanikud tegid karjääri nii Vene riigiteenistuses kui ka diplomaatias. Viimane Knorringute soost omanik Alfred von Knorring müüs mõisa 1898. aastal ettevõtja Nikolai Christian Kochile. 1917. aastal omandas mõisa Tallinna linn.
Mõisakompleks
Kurna mõisa peahoone oli ajalooline puidust historitsistlik ehitis, mille vanemad osad pärinesid 18. sajandist. Hoone koosnes ühekorruselisest keskosast ning seda ääristavatest kahekorruselistest tiibadest. Ühe tiiva ees paiknes avatud veranda, mille viiluvälja kaunistas Knorringute vapimärk. Peahoonega liitus ka ühekorruseline kõrvalhoone.
Kahjuks hävis peahoone 2002. aasta tulekahjus ning on tänapäeval varemetes. Mõisakompleksis paiknesid peahoone vastas ait ja tall-tõllakuur, mis moodustasid sümmeetrilise ansambli. Suurem osa kõrvalhoonetest on nüüdseks hävinud või lagunenud. Samuti on halvas seisukorras pargi servas paiknev neogooti stiilis viinavabrik, mis kuulub mõisakompleksi silmapaistvamate säilinud ehitiste hulka.
