Kumna
Kumna
Lühidalt
Kumna in Kirchspiel Kegel, Harrien Kumna mõis (saksa k Kumna ) on rajatud 1620tel aastatel. Mõisa esimeseks omanikuks oli Johan Knopius, kelle järgi on paikkonda eesti keeles vahel ka Knoobuseks kutsutud. 1656. aastal omandas mõisa Heinrich Göbel. Põhjasõja järgselt kuulus mõis algselt Johann Friedrich Lübekenile. 1778. aastal omandas mõisa Karl von Kosküll, kelle käest ta 19. sajandi algul siirdus Johann Lütkensi omandusse. Alates 1838. aastast kuni mõisa-ajastu lõpuni oli mõis von Meyendorffide aadliperekonna valduses. Mõisasüda jäi von Meyendorffide kätte kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Mõisa vana peahoone on kõrgel soklil paiknev ühekorruseline viilkatusega puitehitis. Hoone on ehitatud algselt arvatavasti 18. sajandi lõpul, kuid meieni on ta jõudnud 19. sajandi lõpul ümber ehitatult. Hoonele on iseloomulikud arvukad puidust kaunistused, mis on eriti ilusad just akende pealmikes. Fassaadi keskosas paikneb väike eenduv eeskoda ning parempoolses otsas kivist juurdeehitis. 1910tel aastatel püstitati vanast peahoonest põhja poole kahekorruseline neoklassitsistlik uus peahoone. Uut peahoonet iseloomustab tugevalt eenduv keskosa, millel on kahe korruse kõrgune nelja joonia pilastriga portikus. Portikust kroonib kolmnurkfrontoon. Hoone nurgad on rusteeritud. Uus peahoone sai täies mahus valmis alles 1920tel aastatel, seega peale mõisate võõrandamist, mis jättis Kumna mõisasüdame küll puutumata. Mõisasüdames oli suur park. Arvukad kõrvalhooned asusid peamiselt sissesõidutee ääres. Kaasajal on säilinud nii vana kui ka uus peahoone. Uues peahoones, käivad viimased aastad taastamistööd, väliskujus on see saanud juba tagasi algse hiilguse ja sära. Naabruses asuv vana peahoone on aga osaliselt maha jäetud ja laguneb. Ka kõrvalhoonetest on alles vaid riismed. Mõisasüdamesse ja selle ümbrusse on 20. sajandil püstitatud hulganisti uusi hooneid, millega Kumna on muutunud arvestatavaks maa-asulaks. Kumna mõisnik Georg von Meyendorff püstitas 1862. aastal mõisast Keila poole pastoraadi teeristi pronksist Martin Lutheri mälestussamba. 1949. aastal võeti kuju maha ja sulatati ümber Tallinna püstitatud Stalini kujuks. See on Eesti Ajaloomuusemis tänini säilinud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Harku valla territooriumile.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
EramõisAjalugu
Kumna mõis (saksa keeles Kumna) rajati 17. sajandi alguses, tõenäoliselt 1620. aastatel. Mõisa esimeseks teadaolevaks omanikuks oli Johan Knopius, kelle nime järgi tunti paikkonda mõnikord ka Knoobuse nime all. Järgnevatel sajanditel vahetas mõis mitmel korral omanikke, kuuludes muu hulgas Heinrich Göbelile, Johann Friedrich Lübekenile, Karl von Kosküllile ja Johann Lütkensile. Alates 1838. aastast kuni mõisate võõrandamiseni kuulus mõis von Meyendorffide aadlisuguvõsale, kelle valdusse jäi mõisasüda ka pärast 1919. aasta maareformi kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
Mõisa vanem peahoone on kõrgele soklile rajatud ühekorruseline viilkatusega puithoone, mis pärineb tõenäoliselt 18. sajandi lõpust. Hoone on aja jooksul ümber ehitatud ning omandanud 19. sajandi lõpu ilme. Seda iseloomustavad rikkalikud puidust dekoorielemendid, eriti akende kohal, samuti keskosas paiknev väike eeskoda ja ühes otsas asuv kivist juurdeehitus.
19. sajandi alguses alustati vana peahoone lähedusse uue esindusliku peahoone rajamist. Kahekorruseline neoklassitsistlik hoone paistab silma tugevalt esileulatuva keskosa, nelja joonia pilastriga portikuse ja kolmnurkfrontooniga. Hoone välisilmet täiendavad rusteeritud nurgad. Ehitustööd lõpetati alles 1920. aastatel, juba pärast mõisate võõrandamist.
Mõisakompleksi ümbritses avar park ning arvukad kõrvalhooned paiknesid peamiselt sissesõidutee ääres. Tänapäevani on säilinud nii vana kui ka uus peahoone. Uut peahoonet on viimastel aastatel restaureeritud ning see on suurel määral taastanud oma ajaloolise väljanägemise. Vana peahoone seisukord on aga märksa kehvem ning hoone on osaliselt kasutuseta. Kõrvalhoonetest on säilinud vaid üksikud jäänused.
19. sajandi jooksul kujunes mõisa ümber asustus, mis on tänapäevaks kasvanud märkimisväärseks maa-asulaks. Kumna mõisniku Georg von Meyendorffi eestvõttel püstitati 1862. aastal Keila suunal asunud teeristile pronksist Martin Lutheri mälestussammas. Nõukogude võim eemaldas kuju 1949. aastal ning see sulatati ümber Tallinna rajatud Stalini monumendi valmistamiseks. Algne kuju on siiski säilinud ning asub tänapäeval Eesti Ajaloomuuseum kogudes.
Ajalooliselt kuulus Kumna mõis Harjumaa Keila kihelkonda. Tänapäeval paikneb see Harku vald territooriumil.
