Kostivere
Kostifer
Lühidalt
Kostifer in Kirchspiel Jegelecht, Harrien Kostivere (saksa k Kostifer ) mõisat on esmamainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita kloostrile. 16.-17. sajandil oli mõis nii Freytagide kui ka Hastferite omanduses. Põhjasõja järgselt olid mõisal Maardu mõisaga ühised omanikud. 1772. aastal omandas mõisa Johann von Brevern, kes püstitas sinna 1770-80tel aastatel kahekorruselise varaklassitsistliku peahoone. Peahoone lähedusse püstitati ka arvukalt kõrvalhooneid, millest suur osa moodustas peahoonega ümber ühise auhoovi ühtse ansambli. 1843. aastal sai mõisa omanikuks Johann von Gernet. 1850tel aastatel siirdus mõis von Rosenite aadliperekonna valdusse, misjärel hoone ehitati vasakust otsast pikemaks. 1905. aasta ülestõusu ajal mõisahoone põletati. Ülestõusu järgselt siirdus mõis 1907. aastal Alexander von Dehni omandusse. Põletatud hoone taastati seejärel enamjaolt algsel väliskujul. Pikka aega asus mõisahoones Kostivere Ambulatoorium, nüüd tegutseb seal Kostivere Kultuurimõis. Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid. Neist vaatamisväärseimad on peahoone vastas, teisel pool auringi paiknev sammastikuga ait ning peahoonest ida poole jääv viinavabrik (viimane 19. sajandi lõpust). Mõisakompleksi kuulub ka Jõelähtme jõel paiknev kivisild, mis on maanteesillana kasutusel tänini. Mõisakompleksist kilomeetri jagu põhja pool paikneb hollandi tuuliku kere. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.
Jõelähtme kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Jegelecht, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Loo (Jõelähtme, Harju)Ajalugu
Kostivere mõisat (saksa keeles Kostifer) on esmakordselt mainitud 1379. aastal. Keskajal kuulus mõis Pirita klooster valdusse. Hilisematel sajanditel vahetas mõis mitmel korral omanikke ning kuulus muu hulgas Freytagide ja Hastferite aadlisuguvõsadele. Pärast Põhjasõda olid Kostivere ja Maardu mõis ühiste omanike käes.
1756. aastal omandas mõisa Johann von Brevern, kelle eestvedamisel rajati 18. sajandi viimases veerandis esinduslik kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Samal ajal kujundati välja ka ulatuslik mõisakompleks, mille kõrvalhooned paiknesid peahoone ümber ning moodustasid ühtse arhitektuurse ansambli.
1843. aastal läks mõis Johann von Gerneti omandusse ning 1850. aastatel said selle omanikeks von Rosenid. Nende ajal pikendati peahoonet ühest otsast. 1905. aasta revolutsiooni käigus põletati mõisahoone maha, kuid pärast seda taastati see suuresti algupärasel kujul. 1907. aastal omandas mõisa Alexander von Dehn.
Tänapäeval asub mõisas kultuurikeskus, mida tuntakse Kostivere Kultuurimõisana.
Mõisakompleksis on säilinud märkimisväärne hulk ajaloolisi kõrvalhooneid. Neist silmapaistvamad on peahoone vastas paiknev sammastikuga ait ning ida pool asuv 19. sajandi lõpus rajatud viinavabrik. Kompleksi kuulub ka ajalooline kivisild üle Jõelähtme jõe, mis on kasutusel tänaseni. Ligikaudu kilomeeter põhja pool mõisasüdamest paiknevad endise hollandi tüüpi tuuliku varemed.
Ajalooliselt kuulus Kostivere mõis Harjumaa Jõelähtme kihelkonda. Tänapäeval asub see Jõelähtme vald territooriumil.
