Kose kirikumõis
Kosch, Pastorat
Lühidalt
Koppelmaa mõisat on esmakordselt mainitud 1566. aastal. Sajandite jooksul kuulus mõis mitmetele tuntud aadlisuguvõsadele, sealhulgas Flemingitele, von Knorringutele, von Wrangellidele ja von Rosenthalidele. Koppelmaa oli poolmõis, mistõttu puudus sellel rüütlimõisa staatus.
Mõisa peahoone on tõenäoliselt rajatud 18. ja 19. sajandi vahetusel. Tegemist on kahekorruselise poolkelpkatusega kiviehitisena, millele lisati 1930. aastatel juurdeehitus. Kunagisest mõisakompleksist on säilinud peahoone ning osa kõrvalhooneid.
Mõis paikneb Keila jõe vasakul kaldal. Ajalooliselt viis mõisasüdamesse esinduslik alleega sissesõidutee ning teine tee ühendas mõisa lähedal asunud kõrtsiga. Tänapäeval on alles vaid viimane ühendustee. Mõis asub nüüdseks Saue vald territooriumil.
Kose kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kosch, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
KirikumõisAjalugu
Koppelmaa mõisat (saksa keeles Koppelmann) on esmakordselt mainitud 1566. aastal, mil selle omanikuks oli Bengt Johansson. Järgnevatel sajanditel vahetas mõis korduvalt omanikke. 17. sajandil kuulus see Flemingite, Beckhusenite ja von Knorringute suguvõsadele. 18. sajandi lõpus olid mõisa valdajateks teiste seas von Stackelbergid, von Uexküll-Güldenbandid, von Wrangellid, von Kotzebued ja von Straelbornid. Ka 19. sajandil liikus mõis mitme aadliperekonna käes, sealhulgas von Freyde, von Oettingenide, von Pistohlkorside ja von Rosenthalide valduses.
Erinevalt paljudest ümbruskonna mõisatest oli Koppelmaa poolmõis ning sellel puudus rüütlimõisa staatus. Mõisa peahooneks on kahekorruseline kõrge poolkelpkatusega kiviehitis, mis rajati tõenäoliselt 18. ja 19. sajandi vahetusel. 1930. aastatel lisati hoone tagaküljele ühekorruseline juurdeehitus. Peahoone ümbruses paiknes varem mitmeid kõrvalhooneid, millest tänapäevani on säilinud vaid osa.
Mõisakompleks asub Keila jõe vasakul kaldal. Ajalooliselt viis mõisasüdamesse kaks teed. Peamine juurdepääs algas Tallinn–Pärnu maanteelt, ületas Keila jõe ning kulges viimased sajad meetrid sirge alleena otse peahoone keskosa suunas. Teine tee ühendas mõisa lõuna pool paiknenud Voore–Jõgisoo teega, mille ääres asus mõisale kuulunud kõrts. Tänapäeval on säilinud vaid viimane ühendustee, kuna kunagine sild üle Keila jõe on hävinud.
Ajalooliselt kuulus Koppelmaa mõis Harjumaa Keila kihelkonda, kuid tänapäeval paikneb see Saue vald territooriumil.
Keila koguduse õpetajad
1555 – Christianus Ostendius
u 1593 – Christophorus Schoning
1597–1606 – Hermann Blume
1606–1635 – Heinrich Stahl
1635–1649 – Johannes Salemann
1650–1657 – Heinrich Vulpius
1658–1684 – Johannes Burchardus
1685–1710 – Johann Heinrich Grotjan
1711–1744 – Anton Thor Helle
1745–1778 – Johann Andreas Helwering
1779–1807 – August Wilhelm Hupel
1808–1846 – Gustav Maximilian Knüpffer
1846–1874 – Eduard Ahrens
1875–1902 – Theodor Luther
1903–1939 – Rudolf Kallas
1939–1944 – Aksel Vooremaa.