Koppelmaa
Koppelmann
Lühidalt
Koppelmann in Kirchspiel Kegel, Harrien Keila jõe vasakul kaldal paiknevast Koppelmaa (saksa k Koppelmann ) mõisast on esimesi teateid 1566. aastast, mil ta kuulus Bengt Johanssonile. 17. sajandil on mõis olnud nii Flemingite, Beckhusenite kui ka von Knorringute omanduses. 18. sajandi lõpul vahetas mõis tihti omanikke, kuuludes järgemööda nii von Stackelbergidele, von Uexküll-Güldenbandidele, von Wrangellidele, von Kotzebuedele kui ka von Straelbornidele. Ka 19. sajandil käis mõis mitmeid kordi käest kätte, olles seotud nii von Frey, von Oettingenide, von Pistohlkorside, von Rosenthalide ja teiste aadliperekonadega. Oma staatuselt oli Koppelmaa poolmõis, st tal ei olnud rüütlimõisa statuuti. Kahekorruseline kitsas ja kõrge poolkelpkatusega kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetuse kandis. 1930tel aastatel on hoone tagaküljele tehtud ühekorruseline juurdeehitus. Peahoone läheduses asus mitmeid kõrvalhooneid, millest meie päevini on säilinud vaid mõned. Mõisakompleks asub Keila jõe vasakul kaldal. Ajalooliselt läks mõisasüdamesse kaks teed. Peamine sissesõidutee hargnes Tallinn-Pärnu maanteelt põhja pool Keila jõge ning ületas jõe mõisast pool kilomeetrit allavoolu paiknenud silla näol. Selle tee viimased 450 meetrit olid kujundatud sirge alleena, mis suundus otse peahoone keskteljele. Teine tee läks mõisast lõunasse Voore-Jõgisoo teele, kus paiknes mõisale kuuluv kõrtsihoone. Nimetatud teedest on kaasajal alles vaid viimane, kuna mõisa kohal Keila jõel silda kaasajal enam ei ole. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saue valla territooriumile.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
EramõisAjalugu
Ajalugu
Esimesed teated Koppelmaa mõisast pärinevad 1566. aastast, mil mõisa omanikuks oli Bengt Johansson. Järgnevate sajandite jooksul vahetas mõis korduvalt omanikke.
1631. aastal läks Koppelmaa Johanssonidelt Henrik Flemingi valdusse. 18. sajandil kuulus mõis Knorringite perekonnale. Alates 1770. aastatest toimus aga kiire omanike vahetumine. 1772. aastal omandas mõisa Otto Woldemar von Wrangell, 1777. aastal Otto Magnus von Uexküll-Güldenband ning 1789. aastal Heinrich Johann von Wrangell.
1792. aastal ostis mõisa August von Kotzebue, kaks aastat hiljem aga Tallinna bürgermeister Heinrich Johann von Straelborn. Straelbornide valduses püsis Koppelmaa üle kahekümne aasta. Alles 1824. aastal müüdi mõis Hans Ludwig von Freyle.
1828. aastal omandas mõisa leitnant Adolf Wilhelm von Oettingen. 1850. aastal läks Koppelmaa tema tütre Helene von Pistohlkorsi ja väimehe Nikolai von Pistohlkorsi valdusse. 1864. aastal muudeti mõis rüütlimõisast poolmõisaks.
1865. aastal ostis Koppelmaa Heinrich von Rosenthal ning 1880. aastal Gustav Ederberg. Mõisa viimaseks omanikuks enne võõrandamist sai 1910. aastal Karl Peter Kutty.
Mõisakompleks
Koppelmaa kahekorruseline kivist peahoone valmis tõenäoliselt 18. sajandi lõpul. Suhteliselt kõrget ja kitsaste proportsioonidega hoonet kattis poolkelpkatus.
Peasissekäigu ees paiknes rõdu kandev kinnine veranda, mida iseloomustasid eriilmelised aknapinnad. Veranda uks ja seda ümbritsevad aknad olid kujundatud suure veneetsia akna motiivina. Tänaseks on veranda hävinud.
19. sajandil lisati peahoone tagaküljele ühekorruseline viilkatusega tiibehitis, mis oli tõenäoliselt mõeldud teenijate kasutusse.
Mõisa kõrvalhoonetest on tänapäevaks säilinud vähe ning suurem osa neist on hävinud.
