Kõltsu
Wellenhof
Lühidalt
Wellenhof in Kirchspiel Kegel, Harrien Merekaldal paiknev Kõltsu poolmõis (saksa k Wellenhof ) eraldati Põllküla mõisast 1806. aastal. 20. sajandi algul kuulus mõis von Mohrenschildtide suguvõsale. Historitsistlik puidust peahoone on ühekorruseline liigendatud ehitis. 1891. aastal valminud puitpitsilise hoone katusel on sihvaka kiirviga haritorn. Nõukogude ajal tegutses mõisas pioneerilaager, mille tarbeks püstitati ümbrusse hulganisti uusehitisi. Kaasajal on mõis eravalduses. Kõrvalhooneid ei ole säilinud või on need tundmatuseni ümber ehitatud. Arvatavasti ei ole neid eriti seal olnudki, kuna 19. sajandi lõpu topograafiline kaart liigitab mõisa suvilate alla. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Keila valla territooriumile.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
PoolmõisAjalugu
Kõltsu mõis rajati 1806. aastal, kui see eraldati Põllküla mõisast. Mõis kuulus von Uexküllide suguvõsale ning täitis peamiselt suvemõisa funktsiooni. Tänaseni säilinud peahoone valmis 19. sajandi lõpul ajal, mil mõisa omanikuks oli Benedicte von Uexküll, Vana-Vigala mõisniku Otto von Uexkülli lesk.
1908. aastal läks mõis pärimise teel Hartwig von Stietencronile, kes müüs selle juba järgmisel aastal Ferdinand von Mohrenschildtile. Eesti Vabariigi perioodil tegutses mõisahoones pansionaat ning nõukogude ajal kasutati hoonet pioneerilaagrina. Tänapäeval on mõis eraomandis.
Mõisakompleks
Kõltsu mõisa peahoone on silmapaistev näide 19. sajandi lõpu historitsistlikust puitarhitektuurist, milles võib näha vene puitarhitektuuri mõjutusi. Hoonele annavad iseloomuliku ilme rikkalikult liigendatud mahud, kõrged puitpitsidega kaunistatud viilud ning keskne torn.
Kuna Kõltsu oli eelkõige suvitusmõis, ei rajatud selle juurde tavapäraseid mõisamajandusega seotud kõrvalhooneid. Seetõttu keskendub mõisakompleksi arhitektuurne väärtus peamiselt esinduslikule peahoonele.
