Kernu
Kirna
Lühidalt
Kirna in Kirchspiel Haggers, Harrien Kernu mõis (saksa k Kirna ) eraldati iseseisva üksusena 1637. aastal Kohatu mõisast . Keskajal asus samas paigas Kohatu mõisa veskikoht. Mõis on vahetanud väga palju omanikke ning kuulunud erinevatel aegadel paljudele erinevatele suguvõsadele. Mõisasüdant hakati esinduslikult välja ehitama 18. sajandi lõpul, mil ta kuulus von Tiesenhausenite aadliperekonnale. Tollal valmis mõisas arvatavasti kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. 1810. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid. Bernhard von Ungern-Sternberg lasi 1810-13 olemasoleva peahoone ehitada ümber suursuguses klassitsistlikus stiilis . Hoone arhitektiks peetakse Helsingi klassitsistliku kesklinna planeerinud Ludwig Engelit. Fassaadi keskosas paikneb nelja joonia sambaga kolmnurkfrontooniga portikus, tagakülje keskosas paikneb neljale ümarsambale toetuv poolrotund. Varem olid hoonel pikad tiibgaleriid, mis lõppesid kahekorruseliste ehitistega nende otstes (kaasajal hävinud, parempoolne galerii osalt kahekorruseliseks ümber ehitatud). Peahoone oli suunatud fassaadiga maalilise paistiigi poole, milleks on paisutatud mõisa läbiva Vasalemma jõe ülemjooks. Ajalooliselt tekitas see kauneid kaugvaateid tiigilt mõisale ja vastupidi. Kaasajal varjavad neid vaateid suureks kasvanud puud. Tallinn-Pärnu maanteelt viib mõisa pooleteise kilomeetri pikkune tee, mis algselt oli kujundatud alleena. Künkliku maastiku tõttu mõis maanteelt praktiliselt ei paista. Mõisapark paiknes nii peahoone ümbruses kui ka teise pool paisjärve, ulatudes Vasalemma jõe silla juures Pärnu maanteeni. Mõisa peahoones tegutses aastakümneid hooldekodu, mis sulges oma uksed 2013. aastal. Nüüdseks on mõisahoone eraomanduses ja alustatud on selle restaureerimistöödega, peahoones töötab ka kohvik. Mõisasüdamesse on 20. sajand lisanud mitmeid uusehitisi. Kõrvalhooneid ei ole mõisas praktiliselt säilinud - need asusid pika reana sissesõidutee ääres. Erandeiks on peahoonest kagus paikneva veskihoone varemed ning eemal Tallinn-Pärnu maantee läheduses asunud magasiait. Viimane on totaalselt ümber ehitatud, sellest on säilinud vaid müürid. Hoone keskosas on näha kolm kinnimüüritud kaarava. Ka praegune bensiinijaama hoone on ümber ehitatud mõisa kõrvalhoonest, mis on küll oma algse välimuse täiesti kaotanud. Mõisakompleksi kuuluvaks võib lugeda ka selle kohal Tallinn-Pärnu maanteel asuvat kivisilda üle Vasalemma jõe. 1960te aastate teeõgvendused viisid kaasaegse maantee paarssda meetrit lääne poole, mis päästiski nii vana maalilise maanteelõigu kuni Ääsmäeni (Haruteeni) kui ka vana silla. Jõe põhjakaldal asus maantee ääres veel mõisale kuulunud kõrtsihoone, mis on tänaseks aga hävinud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kernu valla territooriumile.
Hageri kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Haggers, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
EramõisAjalugu
Ajalugu
Kernu mõis eraldati Kohatu mõisa maadest 1637. aastal ning kuninganna Kristina annetas selle ooberstleitnant Hans von Fersenile. Pärast tema surma päris mõisa 1641. aastal poeg Hans von Fersen noorem.
1649. aastal muudeti Kernu pandimõisaks ning järgmise sajandi jooksul vahetas see korduvalt valdajaid, kuuludes muu hulgas Taubedele, Ulrichitele, Hirschenbergidele ja Wrangellidele. 1750. aastal sai mõisa omanikuks assessor Friedrich Johann von Wartmann. Pärast tema lese Agneta Helena surma päris mõisa 1782. aastal nende poeg Berend Johann von Wartmann.
1784. aastal müüs Berend Johann von Wartmann Kernu ja Kohatu mõisad 28 000 hõberubla eest maanõunik Berend Heinrich krahv Tiesenhausenile. Pärast viimase surma läksid mõisad 1789. aastal tema tütre Anna Dorothea von Ungern-Sternbergi valdusse. Kui Anna Dorothea 1807. aastal suri, päris mõisad tema poeg Bernhard Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg.
Bernhard Heinrich Konrad elas ise Kohatu mõisas, samal ajal kui Kernus elas tema õde, krahvinna Johanna Bobrinskaja koos abikaasa Aleksei Bobrinskiga, kes oli keisrinna Katariina II vallaspoeg. 1853. aastal päris mõisad Bernhard Heinrich Konradi poeg Alexei von Ungern-Sternberg. Pärast Alexei surma 1861. aastal läks valdus tema vennale Theodorile, kes suri juba järgmisel aastal.
1863. aastal pandi Kernu ja Kohatu mõisad avalikule müügile ning need omandas haagikohtunik ja kreisisaadik Hermann Ferdinand Gotthard von Rosenthal. Pärast tema surma 1879. aastal müüs lesk Olga Cäcilia Justine Viktoria mõisad 110 000 hõberubla eest kammerhärra ja salanõunik Ernst Paul von Kotzebuele.
1908. aastal müüs Ernst Paul von Kotzebue Kernu ja Kohatu mõisad 93 000 rubla eest Tõnis Saarmanile. 1911. aastal omandas mõisad 100 000 rubla eest Edgar Schmidt ning 1917. aastal sai viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks kindralmajor Nikolai von Wrangell, kes ostis need 190 000 rubla eest.
1919. aastal Kernu ja Kohatu mõisad riigistati. Võõrandamisjärgselt tegutses Kernu mõisa peahoones aastakümneid hooldekodu. Tänapäeval on mõis eraomanduses ning kasutusel majutus- ja üritustekohana.
Mõisakompleks
Kernu mõisa kaunis klassitsistlik peahoone valmis krahv Bobrinski eestvedamisel. Mitmete stiilitunnuste põhjal on hoone võimalikuks arhitektiks peetud Ludwig Engelit.
Peahoone esifassaadi keskseks kujunduselemendiks on neljale sambale toetuv kolmnurkfrontooniga portikus. Ka külgrisaliite kroonivad kolmnurkfrontoonid. Hoone mõlema tiivaga liitusid madalate galeriide kaudu kõrgemad tiibehitised. Fassaade kaunistab rikkalik stukkdekoor.
Tagafassaadi silmapaistvaimaks detailiks on sammasrotund, mille ülaosa rõhutab astmikfrontoon.
Mõisa kõrvalhoonetest on enamik tänaseks hävinud. Suures osas on kadunud ka vabakujuline mõisapark, kuid säilinud on mõisa ette paisutatud järv.
Rahula
Mõisajärve saarele rajas Ernst Paul von Kotzebue 1881. aastal perekonnarahula. Samal aastal maeti sinna tema ema Molly Frederika Elisabeth von Kotzebue (1808–1881), kes suri Dresdenis. Rahula on tänaseni üks Kernu mõisakompleksi tähelepanuväärsemaid osi.
