Avaleht / Otsing / Keila kirikumõis

Keila kirikumõis

Kegel, Pastorat

Lühidalt

Keila kirik on üks vanemaid ja olulisemaid kirikuid Põhja-Eestis. Esimene puukirik rajati sinna juba 13. sajandil, kuid sajandi lõpus asendati see kivikirikuga, mida hiljem korduvalt laiendati ja ümber ehitati. Suurimad ümberehitustööd toimusid 1851. aastal, mil kirik sai suuresti oma tänapäevase ilme. Kirikut iseloomustavad rikkalikud raidkividekoratsioonid, nikerdatud peasissekäigu portaal ning torni evangelistide sümbolite skulptuurid.

Kiriku ümber paikneval kalmistul asuvad mitmete ümbruskonna mõisnike hauad ja kabelid. Sajandite jooksul teenisid Keila kogudust mitmed silmapaistvad õpetajad, nende seas hilisem Eesti kirikujuht Jakob Kukk.

Keila kirikumõis peahoonet peetakse üheks Eesti esinduslikumaks kirikumõisa hooneks. Kahekorruseline barokkstiilis peahoone valmis 1797. aastal ning on säilinud peaaegu muutumatuna tänapäevani. Kunagisest kirikumõisa kõrvalhoonestikust on aga suurem osa hävinud või varemetes.

Keila kihelkond, Harju maakond

Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien

Teised nimed

Esmakordselt mainitud

Liik
Kirikumõis

Ajalugu

Ajalugu

Keila kihelkond on olnud läbi ajaloo üks jõukamaid piirkondi Põhja-Eestis. Esimene puidust kirik rajati siia juba 13. sajandil. Sama sajandi lõpul valmis selle asemele avar kivikabel, mida järgnevatel sajanditel korduvalt laiendati ja ümber ehitati. Kõige ulatuslikumad ümberehitustööd toimusid 1851. aastal, mil kirik sai suuresti oma tänapäevase ilme.

Kiriku tähelepanuväärsemateks arhitektuurseteks detailideks on torni raidkividekoratsioonid, nikerdatud peasissekäigu portaal ning torni nurki kaunistavad evangelistide sümbolite skulptuurid. Kiriku ümbruses asuvale kalmistule on maetud mitmete ümbruskonna mõisate omanikke ning kirikaeda ilmestavad mitmed suursugused mõisakabelid.

Keila kogudust teenisid järgmised õpetajad:

  • 1555 – Christianus Ostendius

  • u 1593 – Christoph Remmelding

  • 1601 – Nicolaus Svenonis

  • 1604 – Vincentius Laurentius

  • 1611–1627 – Stephan Badwitz

  • 1627–1639 – Heinrich Bartholin

  • 1641–1648 – magister Helmold zur Mühlen

  • 1649–1658 – magister Eberhard Murian

  • 1659–1692 – Anton Heidrich

  • 1692–1710 – magister Johann Wilcken

  • 1711–1740 – Johann Middendorf

  • 1743–1756 – Stephan Middendorf

  • 1756–1785 – Otto Reinhold Holtz

  • 1785–1828 – Otto Reinhold von Holtz

  • 1828–1883 – Carl Georg von Fick

  • 1883–1906 – Max Wilhelm von Fick

  • 1906–1921 – Jakob Kukk

Mõisakompleks

Keila kirikumõisa peahoonet peetakse üheks Eesti suursugusemaks kirikumõisa hooneks. Kahekorruseline barokkstiilis peahoone valmis 1797. aastal. Täiskelpkatusega hoone on säilinud tänapäevani peaaegu muutumatul kujul.

Kirikumõisa kõrvalhoonetest on enamik tänaseks varemetes.