Kaserahu
Birkenruh
Lühidalt
Kaserahu mõis eraldati Pikva mõisast 1884. aastal ning selle esimeseks omanikuks sai Aleksander Luuk. Järgnevatel aastakümnetel vahetas mõis mitmel korral omanikku, kuni 1916. aastal omandas selle vabadussõdalane, poliitik ja diplomaat Eduard-Reinhold Virgo.
Virgo ajal kujunes Kaserahust oluline kultuuritegelaste suvitus- ja loometöö paik. Mõisas viibisid teiste seas Marie Under, Artur Adson, Fridebert Tuglas ning hiljem ka Anton Hansen Tammsaare.
Mõisa peahoone on ühekorruseline paekivist ehitis, mis on rajatud kõrgele maakivisoklile ja kaetud viilkatusega. Hoone kõige iseloomulikumaks arhitektuurseks elemendiks oli kõrge kinnine klaasveranda, mis andis tagasihoidlikule mõisahoonele esinduslikuma ilme.
Harju-Jaani kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Saientacken, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
PoolmõisAjalugu
Ajalugu
Kaserahu poolmõis eraldati Pikva mõisast 1884. aastal. Esimeseks omanikuks sai eesti soost Aleksander Luuk, kes müüs mõisa 1902. aastal 1 500 rubla eest maamõõtja Gotthard Johann Richard Kiensi abikaasale Auguste Leontine Amaliele.
1911. aastal läks mõis sama hinnaga Karl Otto Eduard Heinrich Hugo Protzi valdusse. Neli aastat hiljem ostis Kaserahu 2 500 rubla eest Paide kodanik Aleksander Grass.
1916. aastal omandas mõisa vabadussõdalane, poliitik ja diplomaat Eduard-Reinhold Virgo, kes oli 1912. aastal asutanud kirjastuse Maa. Virgo ajal kujunes Kaserahust tuntud kultuuritegelaste suvitus- ja tööpaik. 1917. aastal viibisid siin Marie Under, Artur Adson ja Fridebert Tuglas ning 1921. aastal Anton Hansen Tammsaare.
Mõisakompleks
Kaserahu mõisa peahoone on kõrgele maakivisoklile rajatud ühekorruseline paekiviehitis, mida katab viilkatus.
Peahoone esifassaadi ilmestas kõrge kinnine klaasveranda, mis andis tagasihoidlikule hoonele esinduslikuma ilme.