Käesalu
Kaesal
Lühidalt
Kaesal in Kirchspiel Kegel, Harrien Käesalu mõis (saksa k Kaesal ) asutati 17. sajandi keskpaigas, mil ta eraldati Tuula mõisa idapoolsetest maadest. Mõisa esimene omanik oli Ewert Elvering. 18. sajandil käis mõis palju käest kätte. Ta on kuulunud nii von Lindtmeyeritele, von Nascakinitele, Teucheritele, von Gernetitele, von Mohrenschildtidele kui ka Douglastele. Eelnimetatutest oli mõis kõige pikemalt von Gernetite käes - neli aastakümmet 1760-90tel aastatel. Arvatavasti sel ajal püstitati mõisa ka kahekorruseline kelpkatusega barokne peahoone. Muidu lihtsa kujuga hoone fassaadi keskosa kaunistab väike kolmnurkfrontoon 19. sajand lisas hoone peasissekäigu ette veel nelja sambaga katusealuse. Vähesed kõrvalhooned asusid mõisas suurelt jaolt peahoone esise auringi ümbruses ja mujal vahetus läheduses. Hollandi tüüpi tuulik asus mõisasüdamest mõni sada meetrit lõuna pool. Keila - Keila-Joa maanteelt viib mõisa 350 meetri pikkune sihitee, mis suundub otse peahoone keskteljele. Ajalooline maantee on arvatavasti läbinud mõisasüdant, kuid kas mõisa esindusliku väljaehitamisega või hiljemalt 19. sajandi algul on maantee viidud mõisasüdamest kirde poole, kus ta kulgeb ka praegu. Künkliku maastiku tõttu peahoone maanteelt praktiliselt ei paista. 1838. aastal läks mõis Keila-Joa mõisa omanike von Benckendorffide omandusse, millega temast sat Keila-Joa kõrvalmõis. Keila-Joa kõrvalmõisaks jäi Käesalu kuni 1919. aasta võõrandamiseni ehk mõisa-ajastu lõpuni. Kaasajal on mõis eravalduses. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Keila valla territooriumile.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
EramõisAjalugu
Käesalu mõis rajati 1670. aastal, kui see eraldati Tuula mõisast. Mõisa esimeseks omanikuks sai Ewert Elvering. Järgnevate aastakümnete jooksul vahetas mõis korduvalt omanikke, kuuludes muu hulgas von Göbelitele (alates 1710), von Lindmeyeritele (1712), von Nasackinidele (1726), von Teucheritele (1739), von Gernetitele (1759) ja von Mohrenschildtidele.
1797. aastal andis kreisikohtunik Christian Wilhelm von Gernet mõisa 90-aastase pandilepinguga Hermann Otto von Mohrenschildtile, kes loovutas pandiõiguse samal aastal edasi krahv Peter Douglasele. Pärast Douglase surma päris mõisa 1810. aastal tema lesk Sophia Helena Douglas. 1821. aastal kujundati senine pandisuhe ümber ostu-müügitehinguks ning mõisa omanikuks sai Gustav Reinhold von Mohrenschildt. Pärast tema surma müüsid pärijad mõisa 1837. aastal Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorffile. Sellest ajast alates kuulus Käesalu koos Keila-Joa ja Meremõisa mõisaga samasse majoraati.
1919. aasta maareformi käigus mõis võõrandati. Hiljem tegutses peahoones kool ning tänapäeval on mõis eraomandis.
Mõisakompleks
Käesalu mõisa peahoone valmis tõenäoliselt 1790. aastate lõpus. Tegemist on kahekorruselise kõrge kelpkatusega kiviehitisena, mille peafassaadi ilmestavad sammasrõdu ja kolmnurkfrontooniga keskrisaliit. Kunagi kroonis risaliidi dekoratiivne vaas. 20. sajandi alguses ehitati rõdu ümber kinniseks verandaks.
Mõisa majandushooned paiknesid peahoone kõrval ühtse ansamblina ning mitmed neist on säilinud tänaseni. Peahoone keskteljele viiva tee ääres asub klassitsistlik valitsejamaja. Mõisapark ulatus Keila-Joa suunas ning selle kujundusse kuulus mitu eri kujuga ilutiiki.
