Jüri kirikumõis

Ajalugu

Ajalugu

Jüri kiriku eelkäija rajati tänasesse asukohta tõenäoliselt juba 13. sajandi alguses ning kandis Vaskjala kiriku nime. Arvatakse, et tegemist oli ühe vanima kirikuhoonega Põhja-Eestis.

14. sajandil valmis kivikirik, mis kujutas endast tagasihoidlikku nelinurkse põhiplaaniga ühelöövilist pühakoda. Hoonet iseloomustas viilutorn ning see püsis kasutusel kuni 1884. aastani, mil kirik lammutati vundamendini. Selle asemele rajati Friedrich Axel von Howeni projekti järgi uus gooti stiilis kirik. Hoone üheks silmapaistvamaks arhitektuurseks tunnuseks on imposantsed külgportaalid.

Jüri kogudust teenisid järgmised õpetajad:

• 1580 – Johann Robert von Geldern

• 1626–1632 – Georg Salemann

• 1632–1637 – Olaus Nicolai Duncanus

• 1638 – Jacob Praetorius

• 1658–1682 – Johann Conrad Schneider

• 1683–1688 – Ludwig Schultz

• 1689–1710 – Peter Koch

• 1710 – magister Arend Johann Knüpffer (Jõelähtmest)

• 1712–1713 – Heinrich Christoph Wrede

• 1713–1748 – Anton Thor Helle

• 1749–1770 – magister Gottfried Schröder

• 1771–1794 – Jacob Johann Höppener

• 1795–1810 – Reinhold Johann Winkler

• 1811–1846 – Peter Heinrich Schwabe

• 1847–1884 – Robert Johann Diedrich Luther

• 1885–1901 – Rudolf Adam von Winkler

• 1902–1906 – Walter Weissberg

• 1908–1919 – Johann Keerig

Mõisakompleks

Jüri kirikumõisa peahoone pärineb 18. sajandist. Ühekorruselist puidust hoonet katab viilkatus, kuid väljaehitatud lakatubade tõttu mõjub ehitis sisuliselt kahekorruselisena. Peasissekäik paikneb ühel otsafassaadil.

Tänapäevaks on peahoonet osaliselt ümber ehitatud. Ümberehitusi on tehtud ka kirikumõisa kõrvalhoonetes. Mõisapargis on säilinud ümara põhiplaaniga tiik.

Omanike lood