Jõgisoo
Joeggis
Lühidalt
Jõgisoo mõis rajati 1626. aastal, kui selle omanikuks sai Heinrich Knorring. Mõis kuulus algselt Knorringute suguvõsale, kuid redutseeriti 1696. aastal ning tagastati perekonnale alles 1720. aastatel. 18. sajandi jooksul vahetas mõis mitmel korral omanikku, liikudes Knorringutelt Douglasite ja seejärel Mohrenschildtide valdusse.
Alates 1766. aastast kuulus mõis ligi sajandi vältel Mohrenschildtide perekonnale. 19. sajandi lõpus vahetas mõis taas korduvalt omanikke, kuuludes järjest Braschile, Borgestile, Vogdtile, Paulbergile ja lõpuks Ado Mäebergile, kes oli selle viimane omanik enne mõisate võõrandamist Eesti Vabariigi maareformi käigus.
Mõisa peahoone oli tagasihoidlik puidust ehitis, mis hävis tulekahjus 1915. aastal. Kunagisest mõisakompleksist on tänapäevani säilinud vaid üksikud kõrvalhooned ja varemed, millest kõige paremas seisukorras on endine valitsejamaja.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Maeru (Keila, Harju)
Samanimelised mõisad
Jõgisoo (Kullamaa, Lääne)Ajalugu
Ajalugu
Jõgisoo mõis rajati 1626. aastal, kui piirkonna omanikuks sai abielu kaudu Haapsalu asehaldur Heinrich Knorring. Lisaks kuulus talle ka Norra mõis Järvamaal.
1672. aastal müüs Heinrich Knorring Jõgisoo mõisa 7 500 riigitaalri eest oma pojale, Gustav Knorringule, ja tema abikaasale, Elisabethile. 1696. aastal mõis redutseeriti ning jäi rentnike valdusse.
1720. aastatel tagastati mõis õigusjärgsele omanikule, Franz Wilhelm Knorringule, kes oli Heinrich Knorringu pojapoeg. Franz Wilhelm Knorring suri 1749. aastal ning tema lesk loovutas perekonna mõisad oma väimeestele. Jõgisoo mõisa sai Albu mõisast pärit ülemleitnant krahv Robert Wilhelm Douglas. Mõisa väärtuseks hinnati toona 14 000 rubla.
1766. aastal müüs Robert Wilhelm Douglas Jõgisoo mõisa 23 000 rubla ja 100 tukati eest oma naise õe Maria Eleonora abikaasale Berend Otto von Mohrenschildtile. Järgmise ligi saja aasta jooksul kuulus mõis Mohrenschildtide perekonnale, kuid jäi valdavalt suuremate perekonnavalduste varju.
1875. aastal müüdi mõis 100 000 rubla eest Conrad Eduard von Braschile. 1893. aastal müüsid tema pärijad mõisa edasi Pärnu kodanikule Hugo Borgestile hinnaga 102 000 rubla.
1899. aastal ostis mõisa Tallinna kodanik August Vogdt 85 000 rubla eest. 1912. aastal müüs ta mõisa edasi Mihkel Paulbergile. Mõisa viimaseks omanikuks enne võõrandamist sai 1916. aastal Ado Mäeberg.
Mõisakompleks
Lihtne puidust peahoone hävis tulekahjus 1915. aastal. Hoone paiknes esifassaadiga jõe ning tagafassaadiga tänase tee suunas.
Kõrvalhooned asusid peamiselt peahoone paremal küljel. Tänapäevaks on neist säilinud vaid varemed ja mõned ümberehitatud hooned. Kõige paremini on säilinud endine valitsejamaja.
