Jõelähtme
Jegelecht
Lühidalt
Jegelecht in Kirchspiel Jegelecht, Harrien Varaseimad teated Jõelähtme mõisast (saksa k Jegelecht ) pärinevad 1482. aastast. Kuni 17. sajandi lõpuni kuulus ta Anija mõisa omanikele Zoegedele. Põhjasõja järgselt vahetas mõis mitmeid omanikke, kuuludes nii von Fersenitele, von Mellinitele kui ka Stael von Holsteinidele. Alates 1840. aastast kuni 1875. aastani oli mõis von Ungern-Sternbergide aadliperekonna valduses. 1875. aastal omandas mõisa eesti päristolu Anton Valdmann. Kaasajal on jõe vasakkaldal, Vana-Narva maanteel paiknevast kivisillast sadakond meetrit allavoolu asuvast mõisasüdamest säilinud hulk ümber ehitatud hooneid ja nende varemeid. Mõisasüdames paikneb kolm hilisemat majapidamist, mis on tekkinud mõisa hoonestuse baasil. Üks säilinud (ja ümber ehitatud) hoonetest on arvatavasti mõisa peahoone. Mõisasüda on suhteliselt silmapaistmatu, kuna esinduslik park seal praktiliselt puudus ja puudub tänini. Mõisa kohal on Vana-Narva maanteel säilinud maaliline kitsas kolme avaga kivisild, mis on ehitatud arvatavasti 19. sajandi alguses. Kaasaegne noolsirge maantee asub ajaloolisest maanteest 150 meetrit lõuna pool. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Jõelähtme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Jõelähtme valla territooriumile.
Jõelähtme kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Jegelecht, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
1482
Liik
EramõisAjalugu
Ajalugu
Esimesed teated Jõelähtme mõisast pärinevad 1482. aastast. 1493. aastal läänistati mõis Hermen Zögele, kes pantis selle 1506. aastal Jürgen Vitinghofile pärast seda, kui katk oli hävitanud kõik sealsed elanikud.
Järgnevatel sajanditel kuulusid Jõelähtme ja Anija mõisad ühistele omanikele. 1842. aastal eraldati Jõelähtme valduste jagamisel iseseisvaks mõisaks ning selle omanikuks sai Peter Andreas Constantin von Ungern-Sternberg.
1872. aastal suri Peter Andreas Constantin von Ungern-Sternberg. Pärijad müüsid mõisa juurde kuulunud Rammu saare 3 000 rubla eest kindralmajor krahv Ferdinand Rehbinderile ning Jõelähtme mõisa 45 000 hõberubla eest eesti soost kaupmehele Tönno Walkile ehk Waldmannile. Waldmannide perekonna valduses püsis mõis kuni võõrandamiseni.
Mõisakompleks
Jõelähtme mõisakompleksi kuulus 18. sajandil rajatud postijaam. Tüüpprojekti järgi ehitatud sammastikuga postihoone on säilinud tänase päevani. Alates 1870. aastatest kuulus postijaama hoone mõisa koosseisu.
Suurem osa mõisakompleksi hoonetest paiknes postijaama taga ning enamik neist on tänaseks hävinud. Säilinud on ümberehitatud tallihoone ning tõenäoliselt töölistemajana kasutatud poolkelpkatusega kiviehitis.
Suure tõenäosusega ei olnud mõisal algselt eraldi peahoonet ning hiljem kujunes mõisa peahooneks postijaama hoone.
