Jälgimäe
Jelgimeggi
Lühidalt
Jelgimeggi in Kirchspiel Kegel, Harrien Jälgimäe mõis (saksa k Jelgimeggi ) eraldati 1656. aastal naabruses olevast Saue mõisast , mis tollal kandis küll Väike-Sausti nime. 17. sajandil kuulus mõis nii von Scharenbergidele kui ka Schulmannidele. 1765. aastal omandas mõisa Detloff Johann von Derfelden. 1796. aastal siirdus mõis Saku mõisa omaniku Karl Friedrich von Rehbinderi kätte. Alates 1821. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Glehnide aadliperekonnale. Kui Nikolai von Glehn ehitas 1886. aastal Mustamäe kõrgele kaldale uue elupaiga, nn Glehni lossi , muutus Jälgimäe mõis faktiliselt kõrvalmõisaks, mida esindusliku kompleksina välja enam ei ehitatud. Juriidiliselt säilitas Jälgimäe ometi peamõisa (rüütlimõisa) staatuse. Jälgimäe mõisa väike ja lihtne puidust peahoone on ehitatud arvatavasti 18. sajandi lõpul. Kaasajal on hoone kasutusel elamuna ning ta on osaliselt ümber ehitatud (nt aknad on tehtud algsest laiemaks). Väikeses pargis peahoone läheduses on säilinud ka mõned ümber ehitatud kõrvalhooned. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Saku valla territooriumile.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Mustamäe mõis (Keila, Harju)Ajalugu
Ajalugu
1626. aastal läänistas kuningas Gustav II Adolf Jälgimäe mõisa Saku maanõunikule Berend Scharenbergile. 1656. aastal müüs tema poeg Ewold von Scharenberg mõisa oma väimehele, ooberst Dietrich von Kappellenile, 11 630 riigitaalri eest.
1627. aastal läks mõis ooberstleitnant Otto Wilhelm von Schulmanni valdusse. 1694. aastal päris mõisa tema poeg, kapten Heinrich Berend von Schulmann. 1714. aastal sai mõisa omanikuks Heinrich Berendi vennapoeg Berend Johann von Schulmann. Kuna viimane asus teenistusse Rootsi sõjaväkke, võeti mõis riigi valdusse.
1723. aastal tagastati Jälgimäe Otto Wilhelm von Schulmanni pojale Thuwe Johann von Schulmannile. Pärast tema surma 1737. aastal müüsid pärijad mõisa 12 950 hõberubla eest kindralmajor Detloff Johann von Derfeldenile.
Detloff Johann von Derfelden suri 1795. aastal ning pärijate kokkuleppel sai mõisa omanikuks major Jacob Johann von Derfelden. Juba aasta hiljem müüs ta mõisa 50 000 hõberubla eest krahv Karl Friedrich von Rehbinderile.
1821. aastal omandas Jälgimäe mõisa 8 400 hõberubla ja 11 000 paberrubla eest kaupmeeste suguvõsast pärit Peter von Glehn. Tema abielust apteekrite suguvõsast pärineva Marie Burchart von Bélavaryga sündis kaks poega ja neli tütart. Vanim poeg Peter von Glehn saavutas tunnustuse botaaniku ja geograafina ning töötas Peterburi botaanikaaias.
Pärast Peter von Glehni surma 1843. aastal päris mõisa tema vanuselt järgmine poeg Alexander Nicolai von Glehn. Esimene abielu Auguste Caroline Marie Burchardt von Bellavaryga jäi lastetuks. Pärast noore abikaasa surma abiellus Alexander Nicolai uuesti Caroline Henriette Marie von Bergiga. Sellest 1866. aastal sõlmitud abielust sündisid tütar Elsbeth ja poeg Manfred Nicolai.
1909. aastal kinkis Alexander Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma pojale Manfred Nicolaile ning asus ise elama Mustamäe kõrvalmõisa. Lisaks mõisapidamisele tegutses Manfred Nicolai von Glehn aktiivselt baptistikoguduse jutlustajana.
1918. aastal mõis võõrandati ning Glehnide perekond siirdus Brasiiliasse. Seal suri Manfred Nicolai von Glehn 1923. aastal.
Jälgimäe mõisahooneid kasutatakse tänapäevalgi eluhoonetena.
Mõisakompleks
Jälgimäe vanabalti tüüpi lihtne puidust peahoone valmis 18. sajandi lõpul. Poolkelpkatusega hoone on säilitanud suure osa oma ajaloolisest ilmeest, kuigi võõrandamisjärgsel ajal on seda mõnevõrra ümber ehitatud. Muuhulgas on suurendatud aknaavasid.
Kõrvalhooned paiknesid peahoone ümber vabalt ja korrapäratu asetusega. Tänapäevani on säilinud ümberehitatud laut ning tall-laut.
