Hatu
Hattoküll
Lühidalt
Hattoküll in Kirchspiel Kreuz, Harrien Hatu mõis (saksa k Hattoküll ) rajati 1609. aastal Padise mõisast eraldatud maatükile. Mõisa esimene omanik oli Lars Svensson. 18. sajandil ehk Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikalt von Mohrenschildtidele. Alates 1792. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Rammide aadliperekonna omanduses. Ühekorruseline viilkatusega historitsistlik peahoone valmis mõisas 1864. aastal. Hoones domineerib neogootika. Peahoone on säilinud meie päevani ligikaudu algkujul, alles on ka üksikud kõrvalhooned. Mõis on eravalduses. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Risti kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Padise valla territooriumile.
Risti kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kreutz, Kreis Harrien
Teised nimed
Astuvere
Esmakordselt mainitud
Liik
Eramõis
Seotud mõisad
Pae (Risti, Harju)Ajalugu
Ajalugu
Hatu mõis eraldati endise Padise kloostrimõisa maadest 1609. aastal. 1613. aastal anti mõis eluaegsesse kasutusse Lars Svenssonile, kes pärast aadliseisusse tõstmist kandis nime von Silberarm.
1688. aastal mõis riigistati, kuid jäi rendile senise omaniku pojale, Jonas Gabriel Silberarmile. 1716. aastal vahetas viimase lesk, Katharina Hatu, mõisa Ambla kihelkonnas asuva Karkuse mõisa ja Aruküla küla vastu. Hatu uueks omanikuks sai kapten Berend Johann von Mohrenschild.
Pärast Berend Johann von Mohrenschildi surma loovutas tema lesk Katharina perekonna mõisad – Hatu, Tammiku ja Nurme – poegade vahel. Hatu mõisa sai Reinhold Johann von Mohrenschild. Viimane suri 1789. aastal ning mõis läks edasi tema nooremale vennale Berend Otto von Mohrenschildile, kes samuti peatselt suri.
Seejärel päris mõisa Berend Otto vanim poeg Johann Heinrich von Mohrenschild. 1792. aastal pantis ta Hatu mõisa 14 000 hõberubla eest 90 aastaks lesestunud sillakohtunikuprouale Margaretha Elisabeth von Rammile.
1801. aastal läks pandivaldus edasi Adolph Friedrich von Wolffeldtile, kes pantis mõisa omakorda edasi Padise mõisast pärit Clas Gustav Reinhold von Rammile hinnaga 20 000 hõberubla ja 1 000 paberrubla. 1810. aastal muudeti pandileping ostu-müügilepinguks ning Hatu mõisast sai von Rammide perekonnamõis.
Maanõunik Clas Gustav Reinhold von Ramm suri 1840. aastal ning tema valdused jagati poegade vahel. Hatu mõisa omanikuks sai Thomas Konstantin Alexander von Ramm. Mõisa väärtuseks hinnati toona 20 000 hõberubla.
1862. aastal müüs Thomas Konstantin Alexander von Ramm Hatu sama hinna eest oma vennale Gustav Adolph von Rammile. Pärast Toomkooli lõpetamist astus Gustav Adolf sõjaväeteenistusse ning teenis kaardiväe lipnikuna. 1864. aastal abiellus ta Agnes Elisabeth Christine von Mohrenschildtiga, abielust sündis kolm poega ja kuus tütart.
Gustav Adolf von Ramm suri 1911. aastal Tallinnas. Mõisa päris tema noorim poeg Friedolf von Ramm, kellele kuulus lisaks Hatule ka Salutaguse mõis. 1918. aastal viibis ta asumisel Krasnojarskis ning tõenäoliselt kahjustas vangistus tema vaimset tervist. Pärast mõisate võõrandamist elas ta vaimuhaigena Tartus.
Pärast võõrandamist paiknes peahoones nii kool kui ka külanõukogu. Tänapäeval on mõis eraomanduses.
Mõisakompleks
Mõisa historitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone valmis 1864. aastal. Esifassaadi ilmestab tugevalt eenduv kahe korruse kõrgune keskrisaliit, mida kroonib dekoratiivne ehisfrontoon.
Sarnased ehisfrontoonid paiknevad ka esifassaadi tiibadel, kus krohvrustika abil on loodud üldmulje külgrisaliitidest. Tagafassaad järgib üldjoontes esifassaadi lahendust, kuid seal puuduvad ehisfrontoonid. Fassaadi keskel paikneb lahtine veranda.
Mõisa kõrvalhooned paiknevad erandlikult ridamisi sissesõidutee mõlemal küljel. Paremal asuvad laut ja valitsejamaja, vasakul tall-tõllakuur, ait ja jääkelder. Karjakastell, sepikoda ja ülejäänud majandushooned paiknesid kaugemal.
