Harju-Madise kirikumõis

Ajalugu

Harju-Madise esialgne puukirik valmis tõenäoliselt juba 13. sajandil. Kaks sajandit hiljem ehitati selle asemele kivist kabelkirik.

17. sajandil kujunes kirikust ja kalmistust von Rammide perekonna omalaadne kodukabel ja matmispaik. Nende eestvedamisel hakati kirikut mahuliselt laiendama. Suurejooneline ümberehitus algas 1765. aastal ning selle käigus valmis uus kirikuhoone. Tänapäevase mahu saavutas kirik 1773. aastal.

Ehkki 1668. aastal hävisid tulekahjus kiriku torn ja katus ning kahjustada said ka siseruumid, on hoone tänaseks päevaks taastatud.

Harju-Madise kogudust teenisid järgmised õpetajad:

1596–1602 – Olof

1602–1621 – Aron

1622–1638 – Johannes Mathiae

1638–1641 – Heinrich Göseken

1639 – Laurentius Olai Holmensis

1641–1684 – magister Johann Forselius

1685–1688 – magister Gustav Johann Laurentii

1688–1696 – Gabriel Gabrielsohn Herlin

1696–1706 – Johannes Aulinus

1712–1717 – Johannes Matthias Arwelius

1717–1735 – Samuel Stricker

1736–1752 – Gustav Heinrich Petraeus

1753–1759 – Christian Heinrich Seelmann

1760–1776 – Johann Christoph Henckel

1776–1798 – Carl Friedrich Stiirmer

1795–1806 – Carl Gustav Stiirmer

1806–1821 – Peter Carlblom

1822–1857 – Carl August Wehrmann

1857–1878 – Nicolaus Friedrich Hermann Spindler

1879–1902 – Paul Ottokar Theodor Hirsch

1904–1907 – Alexander Siegfried

1908–1928 – Johannes Brasche

Mõisakompleks

Harju-Madise kirikumõisa peahoone oli lihtne ühekorruseline poolkelpkatusega paekivihoone. Tänapäevaks on hoonest säilinud vaid tagasihoidlikud varemed.

Suures osas on hävinud ka kirikumõisa kõrvalhooned.

Omanike lood