Harju-Jaani kirikumõis

Ajalugu

Ajalugu

Harju-Jaani kirikut on esmakordselt mainitud 1322. aastal. Tollal kandis kirik nime Saintacken. Tõenäoliselt pärineb samast ajajärgust ka esialgne kirikuhoone.

1863. aastal valmis Friedrich Wilhelm Alischi projekti järgi uus romaani stiilis kirik. Ehkki uue kiriku vahetus läheduses paiknenud vana kirik lammutati, toodi osa selle sisustusest üle uude pühakotta. Nii jõudsid uude kirikusse altar, mõned kantsli detailid ning vana orel.

1872. aastal toestati kiriku puidust lagi kaheteistkümne neljakandilise sambaga. Sammastele ja seintele maaliti apostlite vapid ning Jeesuse elu ja ristitee stseenid. Kiriku peasissekäigu kohal paikneb talle kujutisega vapp.

Jaani kogudust teenisid läbi sajandite järgmised õpetajad:

• 1627 – Barthold Georgii
• 1630–1654 – Antonius Walde
• 1655 – Erich Lange
• 1657 – Johann Heidrich
• 1658–1668 – Johann Chemnitius
• 1668–1687 – Christophorus Seebach
• 1687–1689 – Kuusalu õpetaja Böckler
• 1689–1705 – Heinrich Wrede
• 1705 – Johann Hartmann Creidius
• 1706–1710 – Johannes Habbe
• 1710 – Arend Knüpffer
• 1711–1742 – Heinrich Christoph Wrede
• 1742–1746 – Carl Christian Wrede
• 1746–1771 – Johann Bidberg
• 1771–1819 – Johann Heinrich Faustus-Felicius sen.
• 1810–1845 – Johann Heinrich Faustus-Felicius jun.
• 1845–1869 – Erich William Wladimir Danielson
• 1869–1905 – Konstantin Michael Alfred Magnus Christoph
• 1905–1910 – Georg Steinfeldt-Kiviste
• 1911–1921 – Arnold Kiissner

Mõisakompleks

Kirikumõisa peahoone on lihtne ühekorruseline poolkelpkatusega kiviehitis, mis pärineb 19. sajandi algusest ning millele on iseloomulik kuueruuduliste akende rida.

Siseruumide lahendus oli telgsümmeetriline – hoone keskmes paiknesid vestibüül ja saal. Tänapäevaks on peahoonet korduvalt ümber ehitatud.

Omanike lood