Haiba
Haiba
Lühidalt
Haiba in Kirchspiel Haggers, Harrien Haiba (saksa k Haiba ) mõisast on esmateateid 1672. aastast. Kuni 19. sajandi alguseni kuulus mõis Ruila mõisa omanikele. Alates 1814. aastast kuulus mõis von Staalidele, kelle käest ta 1861 siirdus von Mohrenschildtide valdusse. 1899. aastal omandas mõisa Emil von Igelström. Alates 1908. aastast oli ta aga Doni Talurahvapanga valduses, kes mõisamaad taludeks jaotas. Mõisa peahoone on kõrgel soklil asetsev ühekorruseline L-tähe kujuline kivihoone, mis on arvatavasti ehitatud mitmes järgus 18.-19. sajandil. Hoonel on kaks historitsistlikku puitnikerdustega palkonit 19. sajandi teisest poolest. Varem suundus hoone esiküljele pikk kaugvaatega sihitee Tallinn-Pärnu maanteelt, kuid kaasajal on vaade mõisahoonele uuema ehitisega varjatud. Meieni on mõisa peahoone säilinud veidi ümber ehitatud kujul. Muudetud on näiteks akende kuju. Hoones asub Kernu vallavalitsus. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned. 20. sajandil on mõisasüdamesse ning vahetusse lähedusse püstitatud massiliselt uusehitisi, millega mõisakompleks on kujunenud arvestatavaks maa-asulaks. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Hageri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Kernu valla territooriumile.
Hageri kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Haggers, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
EramõisAjalugu
Ajalugu
Haiba küla on esmakordselt mainitud 1620. aastal Hermann Wustmani pandivaldusena, kuid maa kuulus toona riigile. 1630. aastate alguses panditi piirkond Ruilast pärit Johann Ulrichile, kelle ajal rajati küla juurde mõis.
1678. aastal oli Haiba mõis panditud Otto von Tiesenhausenile. 1622. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa truu teenistuse eest õuenõunikule ja Riia sündikule Johann Ulrichile. Haiba ja naabruses asuva mõisa saatus kulgesid ühiselt kuni 1842. aastani, mil mõisate pärijanna Eleonora Gustava Dorothea von Staal loovutas Haiba mõisa oma pojale, kapten Alexander von Staalile. Mõisa väärtuseks hinnati toona 31 428 hõberubla.
1861. aastal müüs Alexander von Staal mõisa 65 000 hõberubla eest Thomas Ferdinand von Mohrenschildtile. 1899. aastal ostis mõisa 70 000 rubla eest krahv August Emil Paul Igelström.
1909. aastal müüdi osa mõisa maadest Doni Agraarpangale. Aasta hiljem omandas järelejäänud mõisaosa Rakvere kodanik Josif Reinberg, kes müüs selle 1916. aastal edasi Tallinna kodanikule Konstantin Jürgensile.
Nõukogude ajal paiknes mõisa peahoones kohaliku sovhoosi kontor. Eesti Vabariigi taastamise järel tegutses seal Kernu vallavalitsus. Tänapäeval kuulub mõisahoone kohalikule külaseltsile.
Mõisakompleks
Mõisa lihtne täiskelpkatusega peahoone pärineb 18. sajandi lõpust. Kuna hoone on rajatud kõrgendiku servale, mõjub L-kujulise põhiplaaniga ehitise esifassaad märksa madalamana kui tagafassaad ja tiibhoone.
19. sajandil lisati nii peafassaadile kui ka tiibhoone ette historitsistlik kinnine puitveranda.
Peahoone vasakul küljel paikneb tall-tõllakuur ning paremal sammastikuga aidahoone. Ülejäänud kõrvalhooned asuvad peahoone taga korrapäratuma paigutusega. Mõisapargi servas paikneb ebakorrapärase kujuga saarekestega tiik.
