Haabneeme
Habbinem
Lühidalt
Haabneeme mõisa ajalugu ulatub 17. sajandi algusesse.
1626. aastal andis Gustav II Adolf mõisa päriseks apteeker Johann Buchardtile, kelle omandiõigust kinnitas hiljem ka kuninganna Kristina. Järgnevatel sajanditel kuulus mõis mitmele tuntud aadliperekonnale, sealhulgas Wachtmeisteritele, von der Pahlenitele, Holstein-Beckidele ja von Tiesenhausenitele.
1763. aastal omandas Haabneeme mõisa Viimsi mõisa omanik krahv Karl Magnus Stenbock ning sellest ajast kuulusid Haabneeme ja Viimsi mõis ühistele omanikele.
Kuna Haabneeme oli pikalt kõrvalmõis, ei rajatud sinna esinduslikku peahoonet. Enamik mõisakompleksi hooneid on tänaseks hävinud. Ainsas säilinud hoones, mida peetakse endiseks tallihooneks, tegutseb tänapäeval RMK Viimsi külastuskeskus.
Jõelähtme kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Jegelecht, Kreis Harrien
Teised nimed
Esmakordselt mainitud
Liik
EramõisAjalugu
Haabneeme mõisa ajalugu ulatub 17. sajandi algusesse. 1626. aastal andis Gustav II Adolf Haabneeme päriseks senisele pandivaldajale, apteeker Johann Buchardtile. Tema omandiõigust kinnitas 1649. aastal ka kuninganna Kristina.
1661. aastal Johann Buchardt suri ning tema pärijad müüsid mõisa maanõuniku proua Anna Wachtmeisterile. 1684. aastal pärandus mõis tema vennapojale, kindralmajor Fritz Wachtmeisterile. Kuigi Haabneeme mõis kuulus reduktsiooni alla, tagastati see 1722. aastal endistele omanikele.
1728. aastal päris mõisa Wachtmeisteri tütrepoeg Arend Dietrich von der Pahlen, kes müüs selle 2 000 riigitaalri eest edasi Johan Christoffer Haenile. Ka tema valduses ei püsinud mõis kaua ning uueks omanikuks sai hertsog Peter August Friedrich Holstein-Beck.
1747. aastal müüs Holstein-Beck mõisa 4 000 riigitaalri eest ooberstleitnant Fabian von Tiesenhausenile. 1763. aastal ostis Haabneeme mõisa Viimsi mõisa omanik krahv Karl Magnus Stenbock. Sellest ajast alates kuulusid Haabneeme ja Viimsi mõis ühistele omanikele.
Mõisakompleks
Kuna Haabneeme oli pikalt kõrvalmõisa staatuses, ei rajatud siia esinduslikku peahoonet. Enamik mõisahooneid on tänaseks hävinud.
Sümboolsel kombel paikneb RMK Viimsi külastuskeskus ainsas säilinud hoones, milleks peetakse tõenäoliselt endist tallihoonet.