Haabersti
Habers
Lühidalt
Habers in Kirchspiel Kegel, Harrien Haabersti mõis (saksa k Habers ) on pikkade sajandite vältel kuulunud Tallinna linnale. Mõisakompleks paiknes praeguse Tallinna linna territooriumil loomaaia peasissepääsu kohal kahel pool Paldiski maanteed. Mõisa peahoone oli poolkelpkatusega lihtsakujuline paekiviehitis, mis oli püstitatud arvatavasti 19. sajandi teisel poolel. Nii peahoone kui ka töölistemaja varemed olid Paldiski maantee põhjaküljel alles kuni 2001. aasta sügiseni. Siis jäid need ette uusehitistele ja lammutati. Praegu on mõisasüdamest alles vaid mõned pargipuud. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Tallinna linna territooriumile.
Keila kihelkond, Harju maakond
Kirschpiel Kegel, Kreis Harrien
Teised nimed
Emmern
Esmakordselt mainitud
Liik
LinnamõisAjalugu
Haabersti linnamõis rajati 17. sajandil mere ja Harku järve vahelistele kasutuskõlbmatuks peetud maadele. Kogu oma eksisteerimise vältel kuulus mõis valdavalt Tallinna bürgermeistritele ja teistele raeliikmetele. Kuna mõisa pidanud raehärrad tasusid renti peamiselt kaeras, hakkas mõis kandma nimetust „kaeramõis” (sks Haber – kaer).
Võrreldes teiste Tallinna linnamõisatega erines Haabersti mitmeski aspektis. Mõisas kehtis linnaõigus ning talupoegade hulgas oli suur popside osakaal. Elatist teeniti peamiselt linnas töötades, kuid lisaks tuli teha linnale hobuteopäevi. Põlluharimise kõrval tegeldi kalapüügiga nii Harku järvel kui ka merel.
18. sajandil kuulus Haabersti linna hospidalivaeste ülalpidamismõisate hulka. 19. sajandi keskpaigas rentis mõisa töösturite Eggersite perekond. Sajandi teisel poolel hakati mõisa maadest eraldama krunte, kuhu rajati populaarsed suvilapiirkonnad Liberty ja Rocca al Mare.
Mõis tegutses majandina kuni 1933. aastani. Hiljem paiknesid peahoones korterid. Haabersti linnamõisale kuulus ka kõrts, mis asus ligikaudu tänase Haabersti ristmiku Circle K bensiinijaama kohal. Mõisa tuulik paiknes tänase loomaaia territooriumil künkal, kus asub tuuleveski ka praegu. Sellest pärineb kohanimi Veskimägi, millest omakorda kujunes välja nimi Veskimets.
Mõisakompleks
Lihtsad paekivist mõisahooned paiknesid vahetult Paldiski maantee ääres. Kahekorruseline peahoone oli asetatud otsafassaadiga maantee poole. Hoone ees paiknes auring ning väike regulaarpark.
Tallide ja teiste majandushoonete vahelt sai alguse puiestee, mis kulges Liberty ja Rocca al Mare suunas. Pargi tagumises servas asusid kaks ristkülikukujulist tiiki ning mõisa koppel. Kopli servale oli rajatud kuivati.
Suurem osa hoonetest koos pargiga säilis osaliselt kuni 2001. aastani, mil need lammutati uutele ehitistele ruumi tegemiseks. Tänapäevani on alles vaid mõned põlispuud ning väikese hoonena kuivati. Endistele mõisapõldudele on rajatud tänane ostukeskus.